Kes peaksid end uuesti leetrite vastu vaktsineerima?

MMR on kolmikvaktsiin, mis aitab leetrite, mumpsi ja punetiste (measles, mumps, rubella) vastu.
MMR on kolmikvaktsiin, mis aitab leetrite, mumpsi ja punetiste (measles, mumps, rubella) vastu.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Eestis on tänavu leetritesse nakatunud juba neli inimest, neist kolm nakatus reisil olles. Tasub olla teadlik selles osas, millal on leetrivaktsiin tehtud: ammu ja ühe doosiga vaktsineerimisest pole kaitset.

Kellel on vaja end uuesti vaktsineerida?

End uuesti vaktsineerima peaksid need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980–1992. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko täpsustas, et inimesed, keda on vaktsineeritud enne 1980ndat aastat, on vaktsineeritud ühe vaktsiini doosiga. See ei ole piisav.

Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Küll aga saab inimene kindluse mõttes üle kontrollida kaitsvate antikehade taseme ning tulemustest lähtuvalt otsustada, kas on vaja teha täiendavat vaktsineerimist.

Lisaks tuleks end leetrite vastu vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab sellisel ametikohal, kus tuleb palju kokku puutuda erinevate inimestega.

Reisidelt tuuakse kaasa

Viimased leetrid tõid inimesed kaasa Eestisse Egiptusest, Ukrainast ja Sri Lankalt ja Araabia Ühendemiraatidest. Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, kandjateks kas vaktsineerimata või siis kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud. „Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt täiesti olemas,“ ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid Euroopas laiemalt, näiteks nii Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias kui ka Venemaal.

Lapsi vaktsineeritakse 

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe MMR-vaktsiinidoosiga aastavanuselt ja uuesti 13aastaselt. See annab kaitse nii leetrite, mumpsi kui ka punetiste eest. Kui  laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Äärmiselt nakkav

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks palub terviseamet leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel viivitamatult võtta ühendust oma perearstiga.

Äripäev
11. February 2019, 14:40

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi