Kõrvahoolduse ABC

Ravimeid võib kõrva panna vaid juhul, kui arst on andnud vastava korralduse.
Ravimeid võib kõrva panna vaid juhul, kui arst on andnud vastava korralduse.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Kõrvahoolduse esimene reegel on lihtne – terved kõrvad on isepuhastuvad organid ja ei vaja aktiivset hooldust. Paljud probleemid, millega patsiendid pöörduvad pere-, kõrva- või EMO arsti vastuvõtule, on sageli tingitud sellest, et inimene ise on kõrvasid agressiivselt hooldanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Kuulmekäiku ei tohi viia ühtegi pealtnäha ohtutut vahendit: vatitikk, marli või vatitups, hambaork, kirjaklamber, pintsetid, kõrvaküünal, süstla otsik jm. Sellega kaasneb oht kuulmekäigu vigastuseks, olemasoleva kõrvavaigu või eritise tihkeks kokkusurumiseks. Vatitiku vatipallike võib irduda ja jääda sügavale kuulmekäiku, selle eemalduseks peab pöörduma juba arsti vastuvõtule.

Ilma arsti korralduseta ei tohi kõrva tilgutada mingeid vedelikke ja ravimeid. Kindlasti ei tohi kuulmekäiku puistata ravimtaimi ega pulbreid. Apteegi käsimüügist on võimalik küll leida paarkümmend nimetust erinevaid kõrvatilku, kuid senikaua, kui ei ole selge diagnoos, ei tohi neid kasutada. Muutuda võib algne haiguspilt, võib tekkida põletikuline või allergiline reaktsioon, puududa sisuline toime, kuid inimene on juba maksnud vahendi eest.

Eelnevad soovitused, õigemini keelud, on kogunenud praktilisest töökogemusest.

Millist kõrvade hooldust võib (peab) inimene ise teha ?

Kõrvalesta ja kuulmekäigu ava puhastamine nähtavast kõrvavaigust, kasutades selleks niisket pehmet õhemat rätti.

Töötamisel mürarohkes keskkonnas tuleb kaitsta kuulmist selleks mõeldud kõrvaklappide (antifonide) või kõrvatroppidega. Kindlasti tuleb nõuda ja kasutada kuulmise kaitsevahendeid kaitseliitlastel ja kutsealustel, kui käivad tulirelvaõppused ja oht võib olla isegi juhuslikuks püssilasuks või plahvatuseks. Kõrvatropid võivad olla ühekordsed või korduvkasutatavad. Neid abivahendeid on võimalik osta apteekidest, töökaitsevahendite, tööriiete ja tööriistade kauplustest. Kindlasti tuleb lugeda juhendit ja seda ka järgida! Töötervishoiu raames tuleb kindlasti töötajaid koolitada ja ka jälgida, et kaitsevahendeid kasutatakse!

Vältida tuleb valju või väga valju muusika kuulamist, kas kõlarite või kuularite abil. Kuulmekäiku asetatavad kuularid on hermeetilised, sellega kaasneb suurem risk mürakahjustuseks.

Peale viibimist mürarohkes keskkonnas või valju muusika kuulamist tuleb anda kõrvadele aega taastumiseks, viibides vaikses ruumis või ümbruses.

Peale ujumist tuleb kuulmekäigus olev vesi välja saada. Seda saab teha pea hoogsa kallutamisega või hüppamisega vastava poole jalal, hoides pead viltu. Väljuv vesi kuivatakse kergelt kuni kuulmeava piirini. Sageli ujumisel basseinides, nt treeningutel, võistlussportlastel, saab nii vältida “ujuja kõrva “ teket. Kui sportlasel on kalduvus “ujuja kõrva” tekkele, siis võib kasutada vastavaid kõrvatroppe.

Mõõdukas füüsiline koormus, reibas kõnd 3–4 korda nädalas 30–45 minutit parandab vereringet kogu kehas, samuti kesk- ja sisekõrvas. Aeglustuda võib vanemaealise kuulmislanguse, presbüakuusia teke, väheneda võib kõrvavile.

Arstikülastuse osa võiks olla kõrvade profülaktiline kontroll. Arst vaatleb kuulmekäiku, kuulmekilet, teostab vajadusel sõeluuringuna skriiningaudiomeetria või tümpanomeetria. Järgnevad soovitused vastavalt leitule.

Kui on häirunud kõrvade isepuhastumine, võib sellega kaasneda kõrvavaigu kogunemine ja tihkenemine kõvaks vaigukorgiks. Üldisi soovitusi anda on keerukas, alati tuleb lähtuda patsiendi individuaalsetest iseärasustest. Kõige tähtsam oleks regulaarne kõrvavaigu veeldamine 1–2 korda kuus, kasutades selleks arsti soovitatud tooteid. Ummistava vaigukorgi tekkimisel tuleb pöörduda kiiresti vastuvõtule, mitte veel oodata nädalaid või kuid. Arst võib anda soovituse tilgutada eelnevalt 1–2 ööpäeva jooksul toiduõli 3–4 korda kõrva.

Äripäev
17. December 2018, 15:11

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi