Varjatud ja ebamugav: põletikuline soolehaigus

Eestis toimub põletikuliste soolehaiguste patsientide toetuseks eriline valguskampaania – lilladesse toonidesse on terveks nädalaks värvunud Tallinna Teletorn.
Eestis toimub põletikuliste soolehaiguste patsientide toetuseks eriline valguskampaania – lilladesse toonidesse on terveks nädalaks värvunud Tallinna Teletorn.Foto: Powerhouse
1.-7. detsembrini tähistatakse maailmas põletikulise soolehaiguse nädalat, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust pealtnäha nähtamatu, kuid sageli väga ebamugavate sümptomitega ja raske haiguste grupi olemusest.

Põletikulise soolehaiguse all mõeldakse spetsiifilisemalt Crohni tõbe ja haavandilist koliiti, mis on mõlemad seedetrakti põletikuga kulgevad autoimmuunsed haigused. Nende tüüpilised sümptomid on krooniline kõhulahtisus ja kõhuvalu, koliidi puhul lisaks vere- ja limaeritus pärasoolest ning Crohni tõvel kaalulangus. Mõlemad haigused kulgevad sageli korduvate ägenemistena, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Enamasti haigestuvad põletikulisse soolehaigusesse just noored inimesed vanuses 15-35 aastat.

Teistele nähtamatu haigus

„Põletikulise soolehaiguse näol on tegemist nii-öelda nähtamatu haigusega, mida kõrvalseisjad ei oska sageli aimatagi. Samas võivad haiguse sümptomid kaasa tuua palju ebamugavust ja piinlikke olukordi nii tööl kui eraelus,“ selgitas Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi esimees Janek Kapper. „Kampaania eesmärk on üleüldine haigusteadlikkuse tõstmine ja teadvustamine, et kõik „puuded“ ei ole nähtavad ning see, et inimene näeb hea välja ei tähenda ilmtingimata, et ta end ka hästi tunneb.“

Haigust esineb rohkem kõrgelt arenenud riikides

Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogi ja Eesti Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liikme doktor Karin Kulli sõnul on põletikulise soolehaiguse esinemissagedus maailmas piirkonniti väga erinev ja on suurem just sotsiaalmajanduslikult hästi arenenud riikides (nt Taani, Rootsi, Soome) ning väiksem kehvema sotsiaalmajandusliku arenguga riikides (nt Rumeenia, Venemaa). „Eestis haigestub põletikulisse soolehaigusesse igal aastal ca 10 inimest 100 000 elaniku kohta ja haigete arv kokku on sellest ca 10-20 korda suurem ehk ca 2500 inimest,“ selgitas Kull. „Viimase paarikümne aasta jooksul on meil haigestumus kasvanud, kuid õnneks see on veel oluliselt madalam näiteks Soomest, kus aastas diagnoositakse põletikulist soolehaigust ca 26 uuel inimesel 100 000 elaniku kohta.“

Tekkepõhjused teadmata

Põletikulise soolehaiguse tekkepõhjused ei ole tänaseni teada ja kuigi dieet ning stress võivad mõjutada sümptomite tugevust, ei ole need iseenesest haiguse põhjustajaks. „Arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning haigust ei ole võimalik ennetada,“ rääkis Kull. „Kahtlemata mõjutab haigus aga väga olulisel määral patsientide elukvaliteeti, mistõttu on ravi eesmärgiks eelkõige pikaajaliselt remissiooni säilitamine ja hoidmine. Kahjuks ei ole täna veel olemas ravimit, mis suudaks haigusest 100% terveks ravida ja seetõttu on väga oluline teadusuuringute jätkamine, mis selgitaksid põletikulise soolehaiguse tekkemehhanisme ja aitaksid välja töötada uusi ravimeid.“

Eestis kasutatakse põletikulise soolehaiguse raviskeemides üha sagedamini just bioloogilist päritolu ainete ehk biomolekulidega ravi, mis mõjutavad haiguste patogeneetilisi mehhanisme. Nii Karin Kulli kui ka patsiendiorganisatsiooni juhi Janek Kapperi sõnul on ravi Eestis hästi kättesaadav.

 

Äripäev
03. December 2018, 15:20

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi