Mõistlik kogus stressi tõstab sooritusvõimet ja immuunsust

Lühikesed stressiolukorrad on inimesele sageli kasuks. Kroonilise stressi mõju on aga vastupidine.
Lühikesed stressiolukorrad on inimesele sageli kasuks. Kroonilise stressi mõju on aga vastupidine.Foto: Scanpix/Phovoir
Lühikesed stressiolukorrad on inimesele sageli kasuks. Kroonilise stressi mõju on aga vastupidine.

Oled nõudliku kuulajaskonna ees ja pead pidama olulise kõne. Süda lööb, käed higistavad, adrenaliinitase tõuseb. Esinemine käivitab organismis stressireaktsiooni, vahendab tööheaolu portaal.

Üks inimene naudib olukorda ning kehas tekkinud energiat, teine võib aga tõeliselt hirmul olla. Kui esinemine õnnestub ja kõneleja valdab olukorda, siis selline hetkeline stressiolukord mõjutab organismi tõenäoliselt positiivselt.


Lühiajaline stress nimelt võib parandada nii vaimset kui ka füüsilist sooritust ning kasvatada immuunsust. Selle põhjuseks on primitiivne ellujäämisreaktsioon. Inimene ei oleks püsinud elus, kui kehas selliseid muutusi ei tekiks.

"Miks stressiga käed ja jalad higistavad? Seetõttu, et saaksime paremini relva kinni haarata või peitu ronida. Kui stressihormoone, glükoosi ja rasvhapet organismis vabaneb, siis mõtlemine läheb selgemaks. Lisaks võimendab immuunsüsteem seda, et võitlusolukordades sündinud haavadest ja vigastustest ei tekiks põletikke," räägib Soome Tööterviseameti vanemteadlane Sampsa Puttonen.

Kui inimene satub stressiolukorda, siis reageerib organism ülikiirelt. "Mõjud algavad ajutüves koheselt. Südames toimub reaktsioon: esialgu rütm aeglustub ning süda justkui seiskuks korraks. Seejärel aga rütm tõuseb," ütleb Puttonen.

Hormonaalsed muutused on närvireaktsioonidest aeglasemad. "Sotsiaalsetes stressiolukordades võtab umbes 15–20 minutit aega enne kui stressihormoonid saavutavad oma tipu ning tund, kuni need langevad normaalsele tasemele," räägib Puttonen. Stressiolukorrad tõstavad eriti kortisooli ja adrenaliini taset.

Positiivses stressis on inimesel tunne, et ta valitseb olukorda. Siis reageerib organism kergemalt ja taastub kiiremini kui negatiivses stressis.

Sellise inimese, kes on kartlikku tüüpi, stressireaktsioon on esinemisolukorras tugevam kui esinemist nautival inimesel. Kartlik inimene võib aga harjuda esinemisega, õppida seda välja kannatama või see võib isegi meeldima hakata. Samaaegselt väheneb ka olukorra poolt tekitatud koormus organismile.

"Positiivset stressi kogedes on suur tähtsus sellel, kuidas olukorda ja stressi tekitavaid tegureid tõlgendatakse ja sellel, kas tõlgendusi suudetakse muuta positiivseteks," ütleb positiivset stressi uurinud Päivi Heikkilä uuringukeskus VTT-st.

Oluline on see, et ka taastumisele jääb piisavalt aega. Ka head stressi ei tohi olla liiga palju.

Kui positiivne stress jääb pikemaks ajaks kestma, siis see muutub negatiivseks. Selles olukorras, kus lühiajaline stress võib parandada sooritust ja immuunsust, on kroonilise stressi mõjud vastupidised.

"Pikaajaline stress muudab süsteemi nii, et organismis võib olla kerge põletik," ütleb Puttonen. Pikaajaline stress muudab ka hormonaalset tasakaalu.

"Esialgu toodab organism rohkem stressihormoone ning need koormavad aju ja mälu. Kui stressihormoonide tase on teatud aja jooksul kõrge ning jõutakse läbipõlemisse, siis tase hakkab langema," toob Puttonen välja.

Pikaleveninud stress võib nõrgendada mälu, tekitada kõhupiirkonna rasvumist ning muuta keha enneaegselt vanemaks. Inimene aga harjub stressiga ning ei pruugi seda igapäevaselt ise märgata. Lähedased võivad märgata väsimust, keskendumisraskusi või ärrituvust paremini kui stressis inimene ise.

Allikas: Helsingin Sanomat

 

 

Äripäev
04. November 2018, 18:07

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi