Arsti nõu: kui palju kaltsiumi ja D-vitamiini vajab väikelaps?

Väikelapsel peaks olema päevas neli kuni kuus toidukorda.
Väikelapsel peaks olema päevas neli kuni kuus toidukorda.Foto: Scanpix
Vaid 4% küsitletud Eesti lapsevanematest teab, et nende 1–3aastasel lapsel on vaja neli korda rohkem kaltsiumi kui täiskasvanul.

Sealjuures vaid 2% teab, et väikelapsel on vaja seitse korda rohkem D-vitamiini kui suurel inimesel.*

Tallinna lastehaigla lastearst Ülle Einberg selgitab, miks on need kaks ainet 1–3aastase lapse toidus nii olulised.

Vanuses üks kuni kolm aastat läbib väikelapse organism ühe olulisema arenguetapi oma elus. Sel ajal on eriti oluline tagada vajalike toitainete saamine õiges koguses. Kuigi aastaselt saab laps hakata sööma kõigi toiduainerühmade tooteid, tuleb meeles pidada, et laps ei ole veel täiskasvanu, ning üleminek täistoidumenüüle peab toimuma targalt.

Paljud lapsevanemad teevad seda pinnapealselt, sest lihtsam ja kiirem on toita väikelast toiduga, mida valmistatakse kogu perele või ostetakse poest valmistoitu. Ometi, kui ei pöörata tähelepanu väikelapse toidumenüüle, on oht, et laps ei saa piisavas koguses toitaineid, mis on väga olulised täisväärtuslikuks arenguks.

Üks selliseid asendamatuid toitaineid on kaltsium

Kaltsium vastutab inimese organismis tugevate luude ja hammaste eest, aitab kujundada muskulatuuri, stimuleerib närvide tööd, reguleerib vererõhku ja mõjutab positiivselt südame tervist. Igati tõele vastab palju kuuldud meeldetuletus, et väikelaps peab jooma piima, sest piim teeb luud tugevaks. Siiski lapsevanemate teadmised sellest, kui palju on lapsel tegelikult iga päev kaltsiumi vaja saada, on lünklikud.

1–3aastasel lapsel on vaja päevas saada umbes 500 mg kaltsiumi, mis on neli korda rohkem kaltsiumi kehakaalu ühe kilogrammi kohta kui täiskasvanul. Kui kaltsiumivarud ei ole piisavad, siis lapsel muutuvad aja jooksul luud hapraks ja nõrgaks, kergesti ohustavad luumurrud.

Krooniline kaltsiumi ja D-vitamiini puudus võib kaasa tuua rahhiiti haigestumise: rahhiit pehmendab luid ning lapsel võib kasvades kujuneda patoloogia luudes, mis kasvavad vanuses 1–3 aastat kõige jõudsamalt ehk pealuus, rindkeres, ribides, selgroos ning jalgades. Selle tulemusena võivad jalad võtta O- või X-tähe kuju.

Paljud lapsevanemad ei tea ka, et madal kaltsiumitase suurendab ka närvilisust, mistõttu võib laps palju nutta ja olla kapriisne.

Kus kaltsiumi leidub?

Kaltsium peab kindlasti kuuluma lapse toitu, olles üks ainetest, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Üldiselt teavad inimesed, et piimatooted on väga head kaltsiumiallikad. Näiteks pool klaasi lisanditeta jogurtit sisaldab 207mg ning juustuviil umbes 112mg kaltsiumi. Muidugi sobib suurepäraselt ka kohupiim, kuid tuleb hoiduda liigselt magustatud kohupiimamaiustest. Ka kohuke on pigem suhkrurikas hõrgutis kui väärtuslik kaltsiumi allikas.

Sealjuures on kaltsiumirikkad ka erinevad pähklid, seemned ning kaunviljad, nagu kikerherned ja punased ning valged oad. Siiski peab nende toiduainete puhul jälgima, et need lisatakse menüüsse lapse vanust arvestades. Näiteks terved pähklid ei sobi väikelapsele, sest pähkel võib kurku kinni jääda või sattuda hingamisteedesse. Samas purustatult ja kohupiimale lisatult on need nii maitsvad kui ka tervislikud.

Ilma D-vitamiinita ei suuda organism  saadud kaltsiumi imendada. Seetõttu oleneb luudesse imenduva kaltsiumi hulk mitte ainult toidu koostisainetest, vaid ka organismis leiduvast D-vitamiini kogusest. D-vitamiin tagab väikelapse õige kasvamise ning rühi ja terved luud-hambad.

Neljandik küsitletud lapsevanematest leiab, et 1–3aastased lapsed vajavad sama palju D-vitamiini kui täiskasvanud. Siiski kujuneb lapse kasvades aktiivselt lapse luustik, sellepärast on ühe kehakaalu kilogrammi kohta vaja väikelapsel saada isegi seitse korda rohkem D-vitamiini kui täiskasvanul.

Laps peab päevas saama minimaalselt 400 IU (rahvusvaheline ühik) D-vitamiini. Oluline on kindlustada, et lapse toidus oleks piisavalt palju D-vitamiini sisaldavaid tooteid – kala, piimatooted ja munad ning et laps veedaks võimalikult palju aega õues.

Kuna enamasti ei ole D-vitamiini võimalik toiduga piisavas koguses saada, on hea mõte anda lastele kuni 3. eluaastani vaja täiendavalt D-vitamiini, pidades pausi vaid päikselistel suvekuudel, kui pere veedab palju aega õues või reisib soojale maale. Tihtipeale peavad lapsed lisaks sööma D-vitamiini ka pärast 3aastaseks saamist. Õige preparaadi aitab välja valida arst või apteeker. 

*Sotsiaaluuring – lapsevanemate küsitlus korraldati portaalil emmedeklubi.ee 2018. aasta augustis– septembris. Küsitluses osales 566 lapsevanemat, kes kasvatavad lapsi vanuses 1–3 aastat.

 

Äripäev
01. November 2018, 16:17

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi