Põieprobleemidele leiab lahenduse

Põieprobleemid on reeglina tabu, millest ei taheta rääkida pereliikmetele ega sageli isegi oma perearstile. Üldjuhul on põieprobleemid siiski ravitavad, nii et igal juhul tuleks spetsialistilt nõu küsida.

Tihti inimesed isegi ei arva, et nende põiel on midagi viga. Sage tualetis käimine või erinevad põietühjendamisega seotud probleemid on muutunud nii igapäevaseks, et nendega ollakse harjunud ja arvatakse, et see ongi normaalne. Sageli inimesed arvavad, et midagi pole nagunii võimalik muuta. Rohkem hakatakse muret tundma alles siis, kui tekib uriinipidamatus.

Põieprobleemid võivad olla väga erinevad. Võib esineda väga sagedast urineerimist, päeval näiteks tunnise intervalliga või veel sagedamini või siis mitu korda öösel; samas võib esineda raskusi urineerimise alustamisega. Uriin võib väljuda halvasti, nn. „portsukaupa“, samas võib jääda tunne, et ka pärast urineerimist ei saa põit lõpuni tühjaks. Esineb uriini lekkimist, kas tilkadena või siis suuremas koguses, nii pingutuse kui rahulikus seisundis.

Põieprobleemidel võib olla väga erinevaid põhjusi. Kõige enam teatakse ehk põiepõletikku, kuid põiehäirete põhjuseks võivad olla ka muud haigused, mis mõjutavad põie tööd. Üheks levinud põiehäirete põhjuseks võib olla vaagnapõhja lihaste nõrkus, mistõttu võib tekkida uriinipidamatus noortel naistel peale sünnitust. Ka elukondlikud faktorid mängivad oma rolli. Ja nagu elus ikka, vahel on mitu põhjust korraga…

Põiehäirete ravi algab põhjuse ning põiehäirete iseloomu selgitamisega. Kui tegemist on nn ärritatud põiega, siis on abi tablettidest. Kui peamiseks põiehäirete põhjuseks on nõrgad vaagnapõhjalihased, on peamiseks ravimeetodiks spetsiaalsed harjutused. Kuid kui probleeme põhjustab põie mittetäielik tühjenemine, siis aitab puhas enesekateteriseerimine.

Puhas enesekateteriseerimine

Teatud haiguste korral võib tekkida olukord, kus põis pole ise võimeline piisavalt efektiivselt töötama ja seetõttu on uriini väljutamine raskendatud. See tähendab, et peale tualetis käiku jääb põide suur hulk uriini alles. Sellises olukorras soovitataksegi õppida selgeks puhas enesekatetriseerimine (PEK).

Tavapäraselt peaks peale urineerimist põis olema tühi. Kui aga selgub, et põide on peale tualetis käiku jäänud suur kogus uriini (rohkem kui 100 ml), toob see endaga kaasa nii uriini lekkeid kui mitmeid täiendavaid terviseriske. Kindlasti peaks põietööd täpsustama ka siis, kui põie tühjendamine on raskendatud ja nõuab suurt lisapressimist. Ekslik on arvamus, et tänu lisapingutusele tühjeneb põis korralikult, pigem vastupidi – see on pigem märk jääkuriini olemasolust.

Täna veel on põie tühjenemist soodustava tablettravi efektiivsus üsna tagasihoidlik ja ainukeseks ravivõimaluseks on põis tühjendada kateetri (spetsiaalne peenike toru) abil. Kateeter viiakse põide ning läbi selle eemaldatakse põide jäänud jääkuriin. PEK – puhas esekateteriseerimine, nagu meetodi nimigi ütleb, tähendab seda, et mittetäieliku põie tühjenemisprobleemiga inimesele õpetatakse selgeks, kuidas seda protseduuri turvaliselt teha. Kateeter viiakse põide ainult nii kauaks, kui uriin väljub, seejärel kateeter koheselt eemaldatakse. Kui tihti ja kui kaua on vaja PEK-i teha, sõltub iga konkreetse inimese põie tööst. PEK pole ohtlik ja selle meetodi kasutamine on jõukohane sisuliselt kõikidele, nii meestele kui naistele.

PEK on oluliselt mugavam ja ohutum võimalus ka neile, kelle põie tühjendamiseks on senini kasutatud pidevalt põies olevaid kateetreid (püsikateeter, epitsüstostoom). Kui PEK tundub olema põhjendatum ja sobivam alternatiiv, on võimalik sellele üleminek ja nii pidevalt põies olevast kateetrist vabaneda.

Äripäev
16. October 2018, 10:54

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi