99,8% inimestel tuleks mõne ravimi annust muuta

Suur osa inimesi vajaks tavapärasest erinevat annust, et sageli kasutatavatel ravimitel oleks neile soovitud toime.
Suur osa inimesi vajaks tavapärasest erinevat annust, et sageli kasutatavatel ravimitel oleks neile soovitud toime.Foto: Andras Kralla / ÄP
Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem või aeglasem lagundamine võib põhjustada ebapiisavat raviefekti või tõsiseid kõrvaltoimeid. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus osalenud geenidoonorite geeniandmetest selgus, et 99,8% inimestel tuleks mõne ravimi annust muuta.

„Seni on selle teabe rakendamine meditsiinis takerdunud selle taha, et pole selgeid soovitusi ega meetodeid, mis võimaldaksid inimeste geneetilist informatsiooni automaatselt tõlgendada ravimite annustamise soovitustena. Nüüd oleme välja arendanud bioinformaatilise tööriista, mis just seda geeniandmete põhjal teeb,“ ütles artikli üks autoritest, Tartu Ülikooli programmeerija Sulev Reisberg. „On hämmastav, kui paljude inimeste puhul leidsime ravimi toimet mõjutavaid geenivariante.“

„Rahvusvahelised uuringud on näidanud ühe geeni või ravimi kaupa, et teatud geeniinfo kasutamise korral on võimalik vähendada ravimite kõrvaltoimeid,“ rääkis uuringu juht, Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani. „Võtsime kõik publitseeritud ja valideeritud seosed ning hindasime geenidoonorite andmete põhjal, kellele neist suure tõenäosusega ei sobi standardannused ning kes vajaksid seetõttu annuse kohandamist. Loodame, et sellise info kasutamine ravimite väljakirjutamisel suurendab inimeste usaldust arsti määratud ravimite võtmisel ja vähendab hirmu kõrvaltoimete pärast.“

Artikkel valmis Tartu Ülikooli ning ettevõtete STACC ja Quretec koostöös ja see avaldati kirjastuskontserni Nature Publishing Group kuuluvas mainekas teadusajakirjas Genetics in Medicine.

Juba praegu annab Geenivaramu varem liitunud geenidoonoritele tagasisidet kuni 28 ravimi toimeaine osas ning koos teiste osapooltega töötatakse aktiivselt selle nimel, et  see informatsioon oleks edaspidi osa Eesti meditiinisüsteemist.

Aasta lõpuni kestab uute geenidoonorite kogumise kampaania, mille käigus on huvilistel võimalik hakata geenidoonoriks ning anda hindamatu panus tulevaste teadusuuringute ja avastuste heaks.

Äripäev
18. October 2018, 10:14

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi