Bioloogiline ravim – kallis, aga tõhus

Eestis sai eelmisel aastal kulukat bioloogilist ravi kokku enam kui 1500 isikut. Enamasti määrati seda reumatoloogilistele haigetele, kuid keskmised summad haige kohta ei ole selles haiguste grupis sugugi kõige kõrgemad.

Haigekassa ülevaade bioloogiliste ravimite kasutamisest mullu näitab, et need kallid ravimid on esialgu kättesaadavad siiski vähestele ja üksikute haiguste puhul. 

Kuigi bioloogilistest ravimitest räägitakse ikka veel kui uutest, on need Eestis kasutusel olnud üle kümne aasta.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete talituse juhi Erki Laidmäe kinnitusel oli reumatoloogiliste haiguste bioloogilise ravi teenusekood esmakordselt teenuste loetelus 2007. aastal. "Ilmselt oli mõni onkoloogiline kompenseeritav ravim varemgi," lisab ta.

Hind sõltub ravile kuluvast ajast

Milliste haiguste ravi on bioloogiliste ravimitega kõige kallim Eestis, ei ole Laidmäe sõnul lihtne öelda, sest mõnede haiguste puhul tehakse piiratud kestusega ravikuur ja teiste puhul on ravi pidev.

“Võiks ju öelda, et kallis on sclerosis multiplexi (SM)ravi alemtuzumabiga, mis maksab 20 000–30 000 eurot patsiendi kohta. Kuid silmas tuleb pidada, et selle puhul on just tegemist piiratud pikkusega ravikuuriga,” selgitab Laidmäe.

Mullu sai sclerosis multiplexi bioloogilist ravi 84 inimest summas 1,2 miljonit eurot, mis teeb 14 568 eurot inimese kohta. Statistiliselt ongi kõige kallim bioloogiline ravi sclerosis multiplexil, järgnevad peaaegu võrdsetes summades astma- ja psoriaasiravi.

Oluliselt kallimaid ravimeid on ka onkoloogilises bioloogilises ravis. Näiteks lümfoomi ravi brentuksimabiga võib maksta 40 000–80 000 eurot, sõltuvalt sellest, kuidas patsient ravile reageerib ja kui kaua ta seda kasutab.

Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik lisab, et bioloogiliste ravimite n-ö uus põlvkond on teinud võimalikuks mõne seni ravimatu geneetilise haiguse ravi ning on loota, et seda laadi ravimeid lähiaastatel lisandub.

Bioloogilised ravimid võivad aidata raskelt haigeid patsiente, näiteks neid, kellel on vähk ja on mõningatel juhtudel ka ainsaks või viimaseks ravivõimaluseks.

Tegu on teise valiku ravimitega

Eestis kompenseeritakse sclerosis multiplexi bioloogilisi ravimeid nii retseptiravimitena kui ka haigla eelarvest n-ö teenustepõhise ravina. Retseptiravimid on esmavaliku ravimid. Neid on retseptiravimite nimekirjas kümme varianti erinevatelt tootjatelt.

"Retseptiravimid on mitte-spetsiifilised immuunravimid ning haigekassa jaoks avatud kohustus," ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla sclerosis multiplexi keskuse juht, neuroloog Katrin Gross-Paju.

Kõik selle haiguse diagnoosiga inimesed, kellel on näidustus, saavad seda ravi konsiiliumi otsusel ning piiranguteta. Teine on lugu on tema sõnul aga teatud uuemate bioloogiliste ravimitega, mis on nn teise valiku ravimid. Kahte tüüpi monoklonaalsed antikehad ja üks muu immunomodulaator pole kahjuks retseptiravimid.

"Nende ravimite kasutamise kompenseerib haigekassa haiglale vastavalt aasta alguses kokku lepitud eelarvele," jätkab neuroloog. Seega teab iga sclerosis multiplexi teise valiku ravimitega tegelev keskus iga aasta alguses, mitme patsiendi jaoks haigekassa on alanud aastaks ravi planeerinud. 

Kahjuks tähendab see, et kui haiglal on raha 40 patsiendi jaoks, et uue bioloogilise ravi eest tasuda, siis ravi ka saab 40 haiget, sõltumata tegelikust vajadusest. Eestis on praegu kasutusel kokku 
13 bioloogilist ravimit erinevatelt tootjatelt sclerosis multiplexi raviks. Ühel ravimil on Eestis olemas ja müügil ka biosimilar.

Katrin Gross-Paju toob välja, et uute bioloogiliste ravimite suureks eeliseks on arsti sõnul suurem efektiivsus ning ka suurem kasutusmugavus.

Peamiseks eeliseks peetaksegi just nende suuremat efektiivsust, mis on eriti oluline juhul, kui esmavaliku ravimid pole piisavalt tõhusad. "Vanemate bioloogiliste ravimite probleem on see, et tegemist on süstitavate ravimitega. Samas, nende suureks eeliseks on ohutus, nii raseduse ajal kui ka väga pikaajalise – aastakümnete jooksul – kasutamise korral," lisab neuroloog.

Uute bioloogiliste ravimite kättesaadavus on äärmiselt oluline teema ja efektiivsemate ravimite kättesaadavus on teatud määral paranenud, kinnitab ta.

Pea pooled vajaksid uusi ravimeid

Viimastel aastatel on arsti sõnul oluliselt muutunud ka sclerosis multiplexiga tegelevate teadlaste arusaam, millal tunnistada esmavaliku ravimid ebaefektiivseks ning kui kiiresti peaks toimuma ravivahetus.

"Kõik viimase aja ravisoovitused rõhutavad, et üleminek efektiivsemale ravile peaks toimuma kohe, kui ilmneb sclerosis multiplexi aktiviseerumine esmavaliku ravifoonil," selgitab arst.

Selles mõttes on tema sõnul aastaks ette planeeritud haiglaeelarve kindlasti kiiret ravivahetust oluliselt piiravaks faktoriks ning pole kooskõlas kaasaegse arusaamaga efektiivsest ravist. "Seda enam, et eksperthinnangute järgi vajab lähitulevikus juba ligikaudu 50% patsientidest just uusi ja efektiivseid bioloogilisi ravimeid," toob neuroloog välja.

Tasub teada: Haigekassa kulud bioloogilisele ravile 2017, TOP 5

Haigus                              Summa (eurodes)        Ravi saanud isikuid
Reumatoloogiliste haigused 10 853 028                       1 098
Põletikuliste soolehaigused  1 777 763                           172
Psoriaas                                1 645 174                           140
Sclerosis multiplex                1 223 790                            84
Astma                                     473 663                             40

Allikas: Eesti Haigekassa

Artikkel on algselt ilmunud Meditsiiniuudiste lehes.

Äripäev
04. October 2018, 18:22

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi