Pere vastuseisul jääb doonororgan siirdamata

Kõige sagedamini siiratakse Eestis neere.
Kõige sagedamini siiratakse Eestis neere.Foto: Erik Prozes / Äripäev
Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.

Näiteks tänavu 1. septembri seisuga oli sobivaid elundidoonoreid 59, ent neist kaheksa puhul polnud lähedased nõus lahkunu organeid loovutama, kirjutas ERRi uudisteportaal.

"Eestis on suhteliselt hea seis," hindab sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik.

Kõige enam siiratakse neere, järgneb umbes kümme maksa, viis-kuus kopsu, kuni kolm südant aastas.

Hirmu, et pärast inimese surma nõusolekut andev pappvorm rahakoti vahel õigel ajal märkamata jääks ja sellega ka surnud omaniku organid abivajaja jaoks kaotsi läheksid, Ots-Vaigu sõnul ei ole.

"Selleks, et inimesest üldse doonor saaks, tuleb päris pikk protsess läbi käia. Selle aja jooksul see kaart siis ikka ka leitakse rahakoti vahelt või saadakse muul viisil see teada. Ta kaduma ei lähe. Küll on muud põhjused, miks inimesest doonor ei saa, näiteks meditsiinilised," nimetab Ots-Vaik.

Pikemalt ERRis.

Äripäev
20. September 2018, 14:11

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi