Salmonelloos – üha raskemini ravitav

Salmonella bakterid säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
Salmonella bakterid säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.Foto:
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel igal aastal vähemalt 25 000 inimest ainuüksi Euroopa Liidus ning terves maailmas ligi 700 000 inimest. Need arvud on aga üha tõusmas.

Antibiootikumide ülekasutuse tõttu meditsiinis ja loomakasvatuses muutuvad ravimite suhtes üha vastupidavamaks paljud bakteritest põhjustatud haigused, mille hulka kuulub ka salmonelloos.

Kuigi antibiootikumide suhtes resistentsetest bakteritest on laiemalt rääkima hakatud alles viimastel aastatel, siis on juba aastaid tagasi tuvastatud, et poodides müüdavatest lihatoodetest leitud bakteritest on paljud juba mingil määral ravimite suhtes resistentsed.

Juba aastal 2001 USAs läbi viidud uuringust* selgus, et ligi 20 protsendil lihatoodetest leiti salmonelloosi baktereid ning neist tervelt 84 protsenti olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes.

Kui üldiselt räägitakse antibiootikumide kasutamisest seoses inimeste ravimisega, siis vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse tegelikult loomakasvatuses. Seal tekkinud resistentsed bakterid võivad aga levida edasi ka inimestele.

Kuna uute toimivate antibiootikumide väljatöötamine on kallis ja väga keeruline, siis kõige lihtsam viis resistentsete bakterite tekke takistamiseks on viia antibiootikumide kasutamine ja loodusringlusesse paiskamine võimalikult minimaalseks.

Mis on salmonelloos?

Salmonelloos on bakteriaalne toidumürgitus. Inimene nakatub saastunud toidu ja vee tarvitamisel, toorpiima joomisel. Nakatumise tagajärjel tekib äge soolepõletik palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega.

Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas.

Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis.

Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.

Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel. Nakatamiseannuse suurus on >102-3 bakterit.

*"The isolation of antibiotic-resistant salmonella from retail ground meats", 2001.

Äripäev
13. September 2018, 14:31

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi