Kooliaasta algul vaata üle lapse vaktsineerimiskalender

Kooliaasta algul vaata üle lapse vaktsineerimiskalender.
Kooliaasta algul vaata üle lapse vaktsineerimiskalender.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Enne kooliaasta algust on paslik üle vaadata, kas ja milliseid vaktsineerimised on lapsel kalendri järgi saamata või kohe ees ootamas.

Terviseameti soovitusel tuleks enne esimesse klassi minekut tegema perearsti juures vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps nende haiguste vastu perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.

Laps, kelle puhul on järgitud riiklikku vaktsineerimiskava, on saanud kooli alguseks kaitse lisaks nimetatud haigustele ka tuberkuloosi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste ja hemofiilusnakkuse vastu.

Kui teie laps on saanud või saab kooliaasta jooksul 13aastaseks, siis seisab tal ees korduvvaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

12–14aastaseid tütarlapsi vaktsineeritakse kooli ajal HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu, mis aitab ennetada emakakaelavähki.

15–17aastastele noorukitel pakutakse võimalust uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Noorukitele, kes on vanemad kui 17 aastat ja kellel on mingil põhjusel jäänud kaitse uuendamata, peaksid esimesel võimalusel pöörduma oma kooli tervishoiutöötaja või perearsti poole.

Kõik vaktsineerimiskava vaktsiinid tehakse lastele tasuta. Vaktsineerimisele eelneb alati vanema nõusoleku küsimine.

"Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, see on võimalus, mida riik pakub oma elanikele nende kaitsmiseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu," selgitas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Kui õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni, siis HPV-nakkuse vastast kaitset pakutakse ainult ja üksnes 12–14 aasta vanustele tütarlastele. Kaitse saamiseks on selles eas tüdrukutele vaja teha kaks vaktsiinisüsti, mille hüvitab riik.

15aastaste ja vanemate HPV-vastane vaktsineerimisskeem koosneb vaktsiini kolmest annusest ja seda riik ei rahasta.

"Kaitse saamine erinevate nakkushaiguste vastu või kaitse uuendamine on äärmiselt oluline," toonitas Filippova. "Selle aasta leetrite puhang Saaremaal kinnitas, et kergesti levivasse nakkushaigusse haigestusid kaitseta või puuduliku kaitsega, st ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed. Küllaldase kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tagab vaktsiini kaks annust."

Esmakordselt vaktsineeritakse Eestis kehtiva kava kohaselt leetrite vastu üheaastaseid lapsi, kordusvaktsineerimine viiakse läbi lapse 13. eluaastal.

Difteeria ja teetanuse vastast kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel, vaktsineerimisega tuleb kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. "See on ainus vaktsiin, mis on tasuta ka täiskasvanutele," tuletab Filippova meelde, märkides juurde, et kooli ajal tehtaval vaktsiinil on lisakomponent, mis annab kaitse ka läkaköha vastu.

"Läkaköhavastase kaitse uuendamine noorukieas on tähtis, kuna näiteks 2017. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 56 inimest, kellest 42 ehk 75% olid noored täiskasvanud vanuses 20 aastat või enam," ütles Irina Filippova.

Vaktsineerimisvõimaluste kohta küsi lisa oma perearstilt või lapse kooli teenindavalt tervishoiutöötajalt.

Äripäev
30. August 2018, 11:53

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi