Jääkülmad joogid võivad kahjustada hammaste tervist

Kuigi kuuma ilmaga pole paremat jahutust kui jäine jook või jäätis, võib Sakala Hambaravi hambaarsti dr Kaja Kiige sõnul hetkeline jahutus tekitada pikaajalisi kahjustusi hammastele ning eriti ettevaatlikud peaksid külmade jookide tarbimisel olema tundlike hammastega inimesed.

“Üks suurimaid murekohti on külmade jookide puhul jää ise – täpsemalt siis jääkuubikute närimine, mis võib kahjustada hambaemaili või ka hambasse asetatud täidiseid. Kusjuures uuringutest on selgunud, et soov jääd närida võib märku anda hoopis tõsisemast terviseprobleemist nagu näiteks rauapuudus,” rääkis Kiige.

Tundlikele hammastele ei sobi

 

Hammaste tervist mõjutab jää närimine suuresti kahel viisil. “See võib põhjustada hammastest kildude eemaldumist või ka hammaste murdumist,” tõdes Kiige. Teise negatiivse poolena tõi arst välja jää kahjulikkuse igemetele. “Jääkuubikud võivad olla terava servaga, mistõttu võivad nad ka igemeid vigastada,” lisas ta rõhutades, et eriti ettevaatlikud peaksid olema tundlike hammastega inimesed, kuna külm võib tundlikkust süvendada.“Tundlikkuse aisting tekib sellest, et hambanärvid puutuvad kokku ärritajaga ning külm on ärritaja, mis mõjub närvidele šokina,” sõnas Kiige, kes soovitab jääkuubikute närimise asemel lasta jääl suus sulada. “Kui tõesti on suur soov midagi jahedat närida, võiks asendada jääkuubikud külmkapis hoitud õunaviilude või porganditega,” lisas arst.

Jäätise puhul mõjutab hammaste tervist lisaks külmafaktorile ka suhkur, mis hambaid lagundab. “Suhkur annab hoogsalt jõudu hambaauke tekitavate bakterite elutegevusele. Bakterite kogumiskohad võivad muutuda nähtavaks tumedate plekkidena, mida keegi oma ilusale naeratusele ei soovi,” ütles Kiige. Pärast jäätise (või ka muu maiuse) söömist soovitab ta suud kindlasti loputada puhta veega – nii saab vähemalt osa toidujääkidest minema uhutud. Kindlasti ei soovita ta pärast jäätise söömist hammaste jõulist pesemist, mis omakorda võib tekitada tundlikkust.

Kas jäätis ikka on kasulik?

Hambaarst lükkab ümber ka jäätisega seotud müüdi, mille kohaselt on jäätis siiski kasulik eine tänu oma kaltsiumisisaldusele. “Inimese kaltsiumivajadus sõltub küll east, kuid vanuses 19-50 võiks see jääda 1000 mg-ni päevas. 50 grammi jäätist sisaldab ligi 50 mg kaltsiumit, aga näiteks väike tops maitsestamata jogurtit üle 300 mg,” tõi Kiige näiteks.

Samas rõhutas arst, et liialt stressi ei tasuks suvise maiuspala pärast minna, vaid jälgima peaks ikkagi koguseid. “Mõõdukus on võti ka jäätise tarbimisel,” kinnitas ta.

Äripäev
26. July 2018, 11:51
Vaata EST või RUS arhiivi