Reumaatilisi haigusi ennetada pole võimalik

Reumatoidartriit muudab ka sõrmed valusaks ja kõveraks.
Reumatoidartriit muudab ka sõrmed valusaks ja kõveraks.Foto:
Liigeshaigused ei ole mugavushaigused. Põletikulist liigeshaigust primaarselt ennetada pole võimalik, ehkki muidugi on võimalik oma tervist hoida. Tänavusel reumafoorumil rääkis aktuaalsetest probleemidest ITK reumatoloog Karin Laas.

Reumatoloogilisi haigusi on võimalik ennetada sekundaarselt – see on tõhus ja õigel ajal alustatud ravi. Sellega saame ennetada, et inimesed kaovad tööturult ega saa hiljem endaga hakkama. Kitsaskohti on endiselt. Esiteks on selleks patsiendi teadlikkus ja aktiivne abi otsimine. Teiseks on tähtis liigeshaiguse äratundmine esmatasandil. See on äärmiselt oluline, kuna perearst näeb haiget ikkagi enne reumatoloogi. Kolmandaks on ikka raskendatud eriarsti vastuvõtule pääsemine ja viimaseks pole vähetähtis ka ravi ja taastusravi kättesaadavus. Viimane on üks oluline osa ravist.

Raske arstile pääseda

EMOsse ei soovitata ägeda liigeshaigusega pöörduda. Reumatoloogile ilma saatekirjata ei pääse ja aegade saamisega ollakse tihti kimpus. Kui suurtes haiglates on reumatoloogide vastuvõtud olemas, siis maapiirkondades nii ei ole. Ravi käibki reumatoloogi juures, mitte perearsti juures. Vahel on ka perearstide saatekirjad on mittemidagi ütlevad, ilma uuringuteta.
Tänu e-konsultatsioonile saabuvad eriarstile ka eelnevalt uuritud patsiendid. Perearst saab suunata ka 1–2 päeva jooksul varase artriidi kabinetti, kas ITKs, PERHis või kliinikumis.

Ravi kättesaadavusest
Esmavaliku baasravimid on hästi kättesaadavad ja haigekassa poolt soodustatud. Oluline on, et patsient peab jõudma ravile 6–12 nädalat pärast haiguse kahtlust, sest ravi alustamisega on kiire. Eestis üldiselt enamus patsiente ikkagi pääseb selle aja jooksul reumatoloogile, mõnes arenenud lääneriigiski võib ooteaeg olla isegi aasta.
Reumatoloogid jälgivad ka muid haigusi, niisiis ka neile patsientidele tuleb aega leida. Vahel on vajalik bioloogilise ravi alustamine, kui patsient ei talu ravimeid või on haigus vaatamata ravile ikkagi aktiivne ja on halvad prognoosi markerid. Kuna tegemist on kallite ravimitega, siis sellele ravile pääsemiseks on kindlad kriteeriumid. Patsientide arvu piirab raviasutuste eelarve.

Vahel on ka probleemiks, et patsientidel on kehv ravisoostumus, nad ei tee ravikuuri korralikult.

Bioloogilist ravi saavad liiga vähesed
Eestis on väga ranged bioloogilise ravi alustamise kriteeriumid võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meil on siiski kasutusel juba 9 erinevat bioloogilist ravimit ja 2 biosimilari. Bioloogilist ravi saab kasutada vaid suurtes keskustes ja 3 arsti konsiiliumi otsuse põhjal. 2017. aasta seisuga saab Eestis 912 patsienti bioloogilist ravi. Kas see on piisav? Neist 388 on reumatoidartriidi  haiged, see on 7 protsenti kõikidest reumatoidartriidi haigetest Eestis. Euroopas on see suhe 15–30%. Biosimilarid on soodsamad ja arstid on kohustatud alustama kõige odavamast ravimist. Biosimilaride kasutuselevõtt on aidanud kokku hoida aasta kohta ligi pool miljonit eurot, täpsemalt eelmise aasta andmetel 473 000 eurot. See on 63 uue patsiendi aastane ravikulu. Samas ei ole haigekassa andnud juurde ressurssi uutele haigetele, vaid pigem on vähem raha eraldatud.

Äripäev
06. July 2018, 12:12

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi