Iga neljas paha uudis meeste puhul on sellest

TAI ekspert Kaire Innos.
TAI ekspert Kaire Innos.Foto: mu.ee
Eesnäärmevähk on 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis ning moodustab umbes veerandi kõigist meestel diagnoositud vähi esmasjuhtudest.

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos annab ülevaate eesnäärmevähist. Järgnev kokkuvõte tugineb ajakirjas Scandinavian Journal of Urology sügisel ilmunud artiklile (Innos et al, 2017), milles käsitleti eesnäärmevähi haigestumuse, suremuse ja elulemuse muutusi Eestis 20 aasta jooksul (1995-2014).

Kaks kolmandikku leitakse varasemas staadiumis

Eesnäärmevähi TNM-staadiumijaotuse analüüs 2010-2014 kohta näitas, et 65% teadaoleva staadiumiga juhtudest diagnoositi I või II (s.o varases) staadiumis. Samas täheldati märkimisväärseid erinevusi vanuseti - alla 55aastastel meestel oli vastav näitaja 72%, 75aastastel ja vanematel meestel aga 58%.

Võrdlemisi suur on paraku teadmata staadiumi osakaal (kokku 18% aastatel 2010-2014), seda peamiselt vanemate vanuserühmade arvel: kui vanuserühmas 15-54 oli teadmata staadiumiga vähijuhte 7%, siis 75aastastel ja vanematel lausa 36%.

Loe ka uroloog Martin Kivi intervjuud  teemal, miks mõnikord jõutakse arstini liiga hilja ja mis sellest juhtub.

Elulemus on kasvanud
Eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus on teiste vähipaikmetega võrreldes üks suuremaid, suurenedes uuringuperioodi vältel 56%-lt 89%ni. Elulemus suurenes märgatavalt kõigi staadiumide puhul: lokaalse eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus suurenes 77%-lt umbes 100%ni; lokaalselt ja/või regionaalselt levinud vähi elulemus 55%-lt 81%ni ja kaugmetastaaside korral 21%-lt 28%ni.

Äripäev
29. June 2018, 09:16
Vaata EST või RUS arhiivi