Hambavalu kartjatele on loodud lisavõimalused

Hambaarsti juures.
Hambaarsti juures.Foto:
Üldnarkoos ja uudne sedatsiooni protseduur aitavad ka suure hambaravi hirmu all kannatavaid patsiente.

Üldnarkoosis hambaravi kasutatakse peamiselt suuremate kirurgiliste protseduuride puhul, kuid aina enam ka suure hambaravi hirmu tõttu. Ometi pole üldnarkoos ainus võimalus valusignaalide ja hirmu vaigistamiseks. Eestisse on jõudnud ka protseduur nimega sedatsioon, mis võimaldab patsiendil stomatoloogilisi protseduure läbida võrdlemisi stressivabalt.

„Kui üldnarkoosis viib anestesioloog patsiendi ravimitega sellisesse teadvusetuse seisundisse, kus tal puudub reageerimisvõime füüsilisele stimulatsioonile ja suulistele käskudele, siis sedatsiooni korral manustatakse patsiendile hüpnootilisi ravimeid, mille abil viiakse ta kergesse unelaadsesse seisundisse, kus inimene on vaimselt ja füüsiliselt lõdvestunud ning rahulik. Samas on patsient ärkvel ja vajadusel võimeline rääkima,” selgitas sedatsiooni protseduuri doktor Kaja Kiige Sakala Hambaravist, kus on sedatsioonis protseduuride läbiviimine võimalik alates aprillikuust.

Nii üldnarkoosi kui sedatsiooni puhul asetatakse veeni kanüül, mille kaudu esimese puhul süstitakse narkoosiks vajalikud ravimid ning teise puhul sedatiivse toimega ehk rahulikuks tegevat ainet. Suurim erinevus kahe protseduuri juures seisneb hingamises. „Üldnarkoosis patsient ise ei hinga. Anestesioloog asetab sügavas narkoosis patsiendile hingamisteedesse spetsiaalse hingamistoru, mille kaudu hingamisaparaat aitab inimesel hingata,” selgitas Kiige.

Seevastu sedatsiooni ajal hingab patsient ise ning on võimeline kõnelema ja liigutama – näiteks avama suud, keerama pead, kui arst seda palub. „Sedatsiooniga kaasneb ka tavaline kohalik hambatuimestus, sest sedatsioonil pole valuvaigistavat toimet,” tõi dr Kiige esile, kinnitades, et pikemate protseduuride puhul on võimalik sedatsiooniravimit lisaks manustada, seega patsient midagi kartma ei pea.

Nii nagu kõigi meditsiiniliste protseduuridega, on omad ohud ka üldnarkoosi ning sedatsiooni protseduuridega, ent dr Kiige sõnul on meditsiin niivõrd palju edasi arenenud, et kaasnevad riskid on minimaalsed. „Mõlemad protseduurid toimuvad anestesioloogi ja hambaravispetsialistide koostöös, mis tähendab, et patsiendi tervise eest kannavad hoolt korraga kuni neli spetsialisti,” selgitas dr Kiige. Ka kõrvaltoimeid esineb hambaarsti sõnul väga harva. „Üldnarkoosist ärkamine on vaevalisem kui sedatsiooni protseduurist toibumine ning patsient võib pärast protseduuri tunda iiveldustunnet või näiteks kurguvalu, kuid kõrvaltoimete vältimiseks kasutatakse spetsiaalset aparatuuri ja patsiendi heaolu jälgitakse terve protseduuri vältel,” rääkis Kiige. Kuigi sedatsioon mõjub organismile leebemalt kui üldnarkoos, on sellelgi omad ohud. „Sedatsiooniks kasutataval ravimil on lühiaegset mälukaotust tekitav toime, mistõttu sageli patsiendid ei mäleta hiljem hambaraviprotseduuri,” tõi Kiige välja sedatsiooni kõrvalmõjusid.

Kumb protseduur osutub vajalikuks, see selgitatakse välja juba hambaarsti kabinetis, kuid Kiige sõnul ei ole võimalik üldnarkoosi teha raske kroonilise südame- või kopsuhaigusega patsientidele. „Üldanesteesia riske ja vastunäidustusi hindab alati eelnevalt anestesioloog,” kinnitas dr Kiige. Sedatsiooni puhul absoluutsed vastunäidustused puuduvad, kuid protseduuri ei saa teha rasedatele ja närvi-lihashaigusi põdevatele inimestele. „Üldiselt sobib sedatsioon kõigile, kes tunnevad hambaravi ees tugevat hirmu või ebamugavustunnet. Sedatsiooni kaudu on võimalik stomatoloogilisi protseduure läbida stressivabamalt,” rääkis hambaarst. Sedatsiooni kasuks räägib ka protseduuri hind. „Täpne hind sõltub raviplaanist ja ravimite kogusest, kuid reeglina on sedatsioon soodsam kui üldnarkoos,” lisas Kiige.

Äripäev
25. June 2018, 13:22

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi