Apteekri nõuanded suviseks jalahoolduseks

Suvi toob jalamured nähtavale.
Suvi toob jalamured nähtavale.Foto: Scanpix/PantherMedia
Soojade ilmade saabudes tuleb jalgadel tutvust teha suviste ja rohkem paljastavate jalanõudega. Apteeker annab nõu, kuidas vabaneda villidest, soolatüügastest, konnasilmadest, kannalõhedest.

Kõige suurem probleem, millega tihti jalgade osas silmitsi seistakse, on naha kuivus, kirjutab proviisor Elen Nikker Südameapteegi lehel.

Suvesoojus ja lahtise kannaga jalanõud soodustavad jalanaha kuivamist, seeläbi naha paksenemist ning lõhede tekkimist. Selle ennetamiseks tuleb jalgu regulaarselt niisutada.

Korralik jalahooldus on vajalik aastaringselt, aga suvisel ajal kehtivad spetsiaalsed nõuanded ja soovitused. Alati on kergem ja odavam hädasid ennetada kui pärast nende lahendamisega tegeleda. Igapäevane jalahooldus soodustab pehme ja sileda nahaga jalgasid, mille üle alati ja igal pool uhke olla.

Enamik tavalistest jalahädadest nagu kallus (nahapaksend), konnasilmad ja kannalõhed on põhjustatud liigsest survest jalale.

Seda võivad põhjustada nii liiga kitsad või ka liiga kõrge kontsaga jalanõud, mis mõlemad avaldavad varvastele suurt survet. Jalatsid, mis on liiga õhukese tallaga, avaldavad jalatallale samuti suurt survet ning kingad, mis on natuke liiga suured, võivad põhjustada jala libiseist ja seetõttu hõõrdumist. Need on ka kõige levinumad suvised jalahädade põhjustajad.

Paksenenud nahk ja kannalõhed

Paksenenud naha puhul on abi uureat ja piimhapet sisaldavatest kreemidest.

Uurea soodustab vana paksenenud naha koorumist ja uue pehme naha tekkimist. Sel on ka omadus vett siduda, niisutades seeläbi nahka.

Uureat sisaldavatest kreemidest on abi ka kannalõhede korral.

Sügavad kannalõhed võib täita haavaliimiga. Moodustub veekindel kile, mis kaitseb haava väliste ärritajate eest, soodustab paranemist ja takistab haava taasavanemist.

Miks tekivad konnasilmad

Konnasilmad on nahapaksendid, mis on tekkinud kestva rõhumise tagajärjel. Konnasilma tekkimise põhjuseks võivad olla ka liiga tihedad sukad-sokid või nendes olevad õmblused.

Enamasti on konnasilmad ohutud, kuid nendesse võib tekkida põletik ja siis põhjustavad need valu.

Tihti aetakse konnasilm ja soolatüügas omavahel segamini. Konnasilm on nahapaksend, soolatüügas aga viirus. Nende tekkemehhanismid on erinevad ja seega ka ravi. Kahtluse korral tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Konnasilma raviks on apteegis saadaval erinevaid vahendeid: plaastrid, lahused ja kreemid. Kõik nad on söövitava toimega ja seetõttu tuleb hoolega jälgida, et ravivahend ei satuks tervele nahale.

Enne ravimi kasutamist leotage jalga soojas vees, sest see pehmendab nahka ja kergendab selle koorumist.Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.

Kui konnasilmad või soolatüükad tekitavad valu, on olemas pehmed kaitseplaastrid, mis vähendavad konnasilmale avalduvat survet.

Soolatüügas saadakse avalikes kohtades

Soolatüügas on viirus, mis levib keskkonnas, kus hügieen on raskendatud, näiteks saunades ja ujulates või ka otsese kontakti kaudu, näiteks ühte käterätikut jagades.

Enamasti on nad konarliku ja ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe.

Jalataldadele tekkivad soolatüükad muutuvad kehasurve tõttu lamedaks ja mosaiikseks ning need on tihti valusad.

Raviks sobivad erinevad plaastrid, lahused ja kreemid, mis kõik apteekides saadaval on. Soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse ka vedela lämmastikuga külmutamist. Meetod on efektiivne ja kollete taastekke võimalus väike, kuid protseduur on valulik.

Suvise aja kaaslased – villid

Kes meist pole kokku puutunud villidega, mida ebaõige suuruse või ebamugava kujuga jalanõud tekitavad?

Villide tekkimist saab ära hoida spetsiaalse ville ennetava pulga abil. Uute jalatsite ostmisel tuleb pulgaga määrida kohti, kuhu tavaliselt villid tekivad. Pulk teeb naha libedamaks ja seeläbi vähendab hõõrumist.

Kui vill on juba tekkinud, saab kasutada spetsiaalseid villiplaastreid. Plaaster on diskreetne ja mugav, tõrjub vett, mustust ja baktereid ning kaitseb uute villide tekkimise eest.

Enne plaastri kasutamist tuleb koht korralikult puhastada. Kindlasti ei ole vaja ville katki teha ja plaastrit võib vahetada alles siis, kui see iseenesest lahti tuleb.

Jalaseen levib niiskuses

Suvel on umbsete jalanõude kasutamine eriti ohtlik, sest higistamine ja niiskeks muutumine loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui ei ole võimalik kanda hingavaid jalanõusid, siis tuleks päeval sokke või sukki vahetada. Abi on ka ilma sukkadeta lahtiste jalanõude kandmisest, sest nii saab rohkem õhku.

Kui jalad peavad taluma niisket keskkonda, tuleb eriti hoolas olla nende pesemisel ja kuivatamisel. On olemas spetsiaalsed spreid ja pulbrid, mis sisaldavad seenevastaseid ained ja hoiavad ära higistamise ning ebameeldiva lõhna tekke.

Äripäev
12. June 2018, 14:36
Vaata EST või RUS arhiivi