Naha pruunistamine päikesega on roheline tuli nahavähile

Kreemid ei anna päikesekiirguse eest 100% kaitset.
Kreemid ei anna päikesekiirguse eest 100% kaitset.Foto: ÄP/Andras Kralla
Tihti ei taheta päikesekaitsekreemi kasutada, sest arvatakse, et siis ei hakka päike peale ja nahk ei lähe pruuniks. Kuidas päriselt on?

Nahaarst Maire Karelson kinnitab Tartu ülikooli ajakirjas, et see on vale mõtlemine, sest heleda nahaga inimene ei tohiks tahta saada pruuniks. Kui nahk muutub pruuniks, siis räägib see naha võitlusest UV-kiirgusega meie ellu­jäämise nimel.

Kartes, et nahk ei muutu pruuniks, ei panda ka päikesekaitsekreemi nii palju peale, kui peaks. "Korraga tuleks kreemi panna nahale paari supilusika suuruses koguses ja päevaga kulub nii ära terve tuub," ütleb arst. "On vale, kui pannakse kreem peale ja arvatakse, et nüüd võib hommikust õhtuni päikese käes viibida," lisab ta ja rõhutab, et kreemid ei anna päikese eest 100% kaitset.

"Lastel soovitatakse kasutada füüsikalise filtriga päikesekaitse tooteid, mis sisaldavad titaan­dioksiidi või tsinkoksiidi ja kaitsevad nii UVA- kui ka UVB-kiirgus eest," soovitab doktor Karelson. Need vahendid jätavad aga nahale valge kihi ja võib juhtuda, et seetõttu ei soovita neid kasutada.

Mida päike tegelikult meie nahaga teeb?

Päike kuivatab nahka ja muudab naha kortsuliseks. "Kui oleme liiga kaua päikese käes, saame päikesepõletuse. Nahk hakkab punetama, kuumama, tekib turse ja isegi villid, kaasneb väsimustunne. Selle põhjus on mitmete põletikumolekulide vabanemine nahas, nende mõju veresoontele ja teistele organitele," selgitab nahaarst.

Päikesekiirgus põhjustab nahas degeneratiivseid muutusi ja on ka oluline kartsinogeen ehk naha­kasvajate arengut soodustav tegur.

Äripäev
11. June 2018, 10:37

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi