Uskumatult suur protsent eestlastest on ülekaalulised

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud.
Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud.Foto: Scanpix/Caro
Eelkõige mugavast elustiilist tingitud kaalumured peegelduvad ka enesetundes ning tervisenäitajates. Mida teha, et surnud ringist välja saada?

Toitumisnõustaja Aire Kängsep toob sekretär.ee lehel kaaluteemadel kõneldes välja, et kui inimene endast hoolib, valib ilmselt ka toite ja nende koguseid piisavalt põhjalikult.

Kui suured on eestlaste kaaluprobleemid?

2016. aastal Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu põhjal on ligikaudu 52% eestlastest vanuses 16–64 a ülekaalulised või rasvunud. Kümmekond aastat varem oli osakaal veel umbes 5% madalam, seega ajaga on probleem suurenenud ning seda ka lastel.

Statistika põhineb kehamassiindeksil, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse omavahelist suhet ning annab ülevaate kehakaalu tervislikkusest. Inimese KMI loetakse hinnanguliselt normaalseks, kui see jääb vahemikku 19–25 ühikut. Alla 19 loetakse alakaaluks, vahemikku 25–29,9 ülekaaluks ning üle 30 rasvumiseks.

Kaaluprobleem on suurem meeste hulgas, kellest 40% on ülekaalulised ning 20% rasvunud. Naiste puhul on tulemused mõnevõrra paremad, kuid siiski murettekitavad - numbrid on vastavalt 27% ja 19%. Täiendavalt saab tervisekäitumise teemaliste uuringute statistikaga tutvuda TAI kodulehel.

Selleks, et muuta olukorda, kus iga teine eestlane on ülekaaluline, saame ka ise palju ära teha, teadvustades, mis on ülekaalulisuse täpsemad põhjused.

Mis tegurid soodustavad ülekaalulisust?

Paljud kaaluprobleemidega võitlejad toovad põhjuseks geneetikat. Tegelikkuses jagunevad inimesed üldjoones kolme rühma: kiire ainevahetusega inimesed, kes ei pea kaalutõusu kartma; need, kes võtavad kaalus juurde ebatervisliku toitumise ja istuva eluviisi tõttu ning inimesed geneetilise eelsoodumusega rasvumisele, kes peavad väga hoolikalt oma elustiili jälgima.

Eelkõige on ülekaalulisus ühiskonnas siiski seotud eluviisiga. Kui vaadata meie elu, siis see on tehtud väga mugavaks. Vähene liikumine ja liiga suure koguste ja kõrge kalorsusega toidu söömine põhjustab olukorra, kus anname kehale rohkem energiat, kui jõuame ära kulutada. Energia ülejääk salvestub aga kehas varurasvana, mida hiljem on raske maha saada.

Kesised toitumisvalikud kajastuvad ka uuringutes - enamus inimesi peavad küll värskeid ja naturaalseid toite oluliseks (lausa 70% Nielseni küsitlusele vastanud eestlastest), kuid Tervise Arengu Instituudi hinnangul on tarbimise ja hoiakute vahel veel suur erinevus, sest vastasel juhul poleks ülekaalulisuse protsent endiselt kasvav.

Milline on eestlase toidulaud?

Ka Tervise Arengu Instituudi „Eesti rahva toidueelistused” uuringu tulemused kinnitavad kesist toidulauda. Keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusa ja lihatoodetega, samas jääb puudu köögiviljadest ja kalast. Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama kahjuks alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on.

Tasub kindlasti jälgida toiduainete etikettidel olevat informatsiooni kalorikoguste kohta, et saada parem ülevaade sellest, palju energiat toidulaud annab ning seejärel ka hinnata, palju tegelikkuses keha ära kulutab. Siin tulevad taas Tervise Arengu Instituudi head kalkulaatorid appi.

Kuidas saavutada normaalkaalu?

Eestlaste ülekaalulisuse probleemi pole kindlasti lihtne lahendada. Kõige olulisem on inimeste teadlikkus ning soov muuta midagi oma toidulaual. Kui inimene endast hoolib, siis küllap ka valib toite ja nende koguseid. Lasteaedades ja koolides tegeletakse toitumise õpetamisega üldjuhul väga hoolikalt. Edasi on küsimus õpitu kasutamises praktikas.

Kehakaalu langetamise korral sõltub lahendus olukorra tõsidusest. Kui räägime mõnest kilost, mida õnnestub hõlpsalt kaotada toitumis- ja liikumisharjumuste korrigeerimisega, siis saab inimene kas lihtsate nippide abil toitumist planeerides ise hakkama või on alati võimalus ka toitumisnõustaja juurde pöörduda, kes aitaks koostada menüü madala glükeemilise koormusega toiduainetest (sisaldavad minimaalselt süsivesikuid).

Äripäev
01. June 2018, 13:44

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi