Dementsete ja nende lähedaste toimetulek paraneb

Dementsusega inimeste hooldamisel on suur koormus nende pereliikmetel.
Dementsusega inimeste hooldamisel on suur koormus nende pereliikmetel.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Sotsiaalministeeriumil on kavas luua keskus, mille eesmärk on dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut parandada.

Lisaks peab keskuse tegevuste abil paranema tervishoiu- ja hoolekandeteenuste (sh muude tugiteenuste) kvaliteet ja teenuste kättesaadavus.

Miks on keskust vaja?

Soovitus sellise keskuse loomiseks tuli 2015. aasta lõpus valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühmalt, mis kaardistas lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning töötas välja inimeste vajadustest lähtuvad poliitikasuunised.

Dementsusega inimeste arv lähiaastatel kasvab, mistõttu vajab dementsuse valdkonna ennetus-, tervishoiu-, hoolekande- ja erinevate tugiteenuste pakkumine ning üldine teadlikkuse parandamine senisest enam tähelepanu.

Hetkel puudub selles valdkonnas tugev eestvedaja. Kuivõrd valdkonnaga seotud andmete, ettevõtmiste, algatuste jms osas ei hoia Eestis keegi tervikpilti, tuleb koondada olemasolev teadmine ühe „katuse“ alla ning tegeleda valdkonna arendamisega süsteemselt ning koordineeritult.

Omandivorm pole oluline

Kompetentsikeskuse tegevus hakkab põhinema võrgustikutööl ning on terviklik, hõlmates dementsuse valdkonna temaatikat alates ennetustööst ja diagnoosimisest, kuni inimese elulõpu hoolduseni.

Kompetentsikeskus võib olla era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute moodustatud mitteformaalne ühendus.

Dementsus on aladeiagnoositud

Dementsuse levimus maailmas üle 65aastaste ja vanemate inimeste hulgas on 6-8%, ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud, moodustades umbes 10% tegelikest juhtudest.

Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000-17 000 dementsussündroomiga inimest. Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013-2017) esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682.

Keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Dementsus on sündroom, mida võivad põhjustada mitmed haigused, millest sagedasemad on Alzheimeri tõbi ja ajuveresoonkonna kahjustus (vaskulaarne dementsus). Inimese vananemisega sagenevad haigused, mis põhjustavad dementsuse teket ja hetkel ainus teadaolev kindel riskitegur on vanus.

Enamikel juhtudel on dementsus järk-järguline vaimse võimekuse kaotus, käepäraste oskuste kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni, ja käitumishäired. Seega on tegemist progresseeruva ja pöördumatu haigusega ning paranemislootus üldiselt puudub.  Õigeaegse ravi ja hooldusega on võimalik pikendada inimese kvaliteetselt elatud aega 1-2 aasta võrra. Keskmiselt elavad dementsusega inimesed pärast haigestumist 8 aastat, nendest 6 aastat kodus. Suur osa abist dementsusega inimesele osutataksegi nende lähedaste poolt. Omastehooldajate panus dementsuse hooldusesse moodustab 40% dementsusega kaasnevatest kuludest maailmas.

Esimene kontakt on perearst

Perearst on üldjuhul esmane inimese kontaktpunkt, kuhu ta terviseprobleemidega pöördub. Perearst saab teha esmase testi ning vajadusel inimese täiendavateks uuringuteks edasi suunata. Sageli diagnoositakse dementsust juba selgelt väljendunud haiguse perioodis. Kuid õigeaegselt alustatud raviga saab kauem säilitada haige kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti.

Umbes 10% haigustest, mis dementsussündroomi põhjustavad, on võimalik terveks ravida. Esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajad on võtmeisikud õigeaegsel diagnoosi saamisel, seega tuleb neile tagada vastavad oskused ja ressursid. 

 

 

Äripäev
25. May 2018, 10:11
Vaata EST või RUS arhiivi