Kas päikesekaitse kreemid tekitavad vähki?

Terviseameti kinnitusel on turul olevate päikesekaitse kreemide koostise ohutust kontrollitud.
Terviseameti kinnitusel on turul olevate päikesekaitse kreemide koostise ohutust kontrollitud.Foto: Scanpix
Igal kevadel, kui päikesekaitse kreemid vajalikuks osutuvad, ilmub meedias hoiatavaid lugusid, et need kreemid ise põhjustavad oma sisalduse tõttu nahavähki. Terviseameti esindaja Simmo Saar lükkab need kuuldused ümber.

Buduaar kirjutas hiljuti Kanadas Manitoba ülikooli farmakoloogiateaduskonnas läbi viidud uuringust, kus vaadeldi tüüpilise päikesekaitsekreemi toimet. Tulemustest selgus, et enamik päikesekaitsekreemidest imendusid olulisel määral naha sisse ning seega imenduvad läbi naha ka vereringesse, võivad kahjustada rakuseinu ja põhjustada rakkude vohamist, mis omakorda viib vähi tekkeni.

Enamik kreemidest sisaldab ka vähki tekitavaid aineid. Nendeks kemikaalideks on oksübensoon, triklosaan, parabeenid, ftalaatid jne. Eriti ohtlikuna tõid teadlased välja oksübensooni (oxybenzone), mida teadlased seostavad tapva nahavähi ehk melanoomi tekkega.

Uuritud päikesekaitsevahenditest sisaldas rohkem kui 40 protsenti ka A-vitamiini (kreemide koostises retinooli või retinoolpalmitaadi nime all), mida samuti seostatakse nahavähiga. Kuigi vananemist pidurdav A-vitamiin on siseruumides kasutatavates kreemides ohutu, siis päikese käes see aktiveerub ning suurendab nahavähki haigestumise riski.

EL kontrollib tooteid

Terviseameti esindaja Simmo Saare kinnitusel pole aga muretsemiseks põhjust.

Euroopa Liidu tarbijaohutuse komitee (SCCS) uurib pidevalt turul olevates toodetes sisalduvate ainete mõju inimese tervisele, piirates või keelates erinevate komponentide kasutamist. Näiteks oksübensooni ehk bensofenoon-3 sisaldust UV-filtrina kosmeetilistes päikesekaitsetoodetes piirati eelmise aasta septembrist kuni 6% (massiprotsendini). Selline kogus Euroopa Liidu tarbijaohutuse teaduskomitee arvamuse kohaselt inimese tervist ei ohusta.

Triklosaani sisaldust kosmeetikatoodetes piirati tarbekaupade teaduskomitee seisukohale tuginedes 2015. aasta suvel, sest triklosaani jätkuv kasutamine säilitusainena 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral ei ole kõikides kosmeetikatoodetes tarbija jaoks ohutu. Tarbekaupade teaduskomitee leidis, et selle kasutamine 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral hambapastades, käteseepides, kehaseepides, dušigeelides ja deodorantides, näopuudrites ja peitepulkades, on ohutu.

Lisaks jõudis tarbijaohutuse komitee järeldusele, et triklosaani kasutamine muudes toodetes — 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral küünehooldustoodetes, mis on ette nähtud sõrme- ja varbaküünte puhastamiseks enne tehisküünte paigaldamist, ja 0,2-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral suuloputusvedelikes — on samuti tarbijale ohutu.

Päikese eest tuleb end kaitsta

Simmo Saar lisas, et terviseameti seisukoht on, et päikese eest tuleb end kaitsta kas mõõdukalt päikese käes viibides või siis sobivat päikesekreemi kasutades.

Kindlasti võiks esimesena soovitada liigsest päikesest hoidumist, sest päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud ning nahavähi ja silmahaiguste tekke oht.

Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks, piisab lühiajalistest päikesevannidest. Kui ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit. Siiski tuleb mõista, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja et ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele.

Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis või muus taolises tootes iseloomustab kaitsefaktor (SPF), mis näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kreem SPF faktoriga 50+ on nahka väga tugeva kaitsva toimega.

Õige kasutamine on oluline

Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui õige toote valimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse toodet koguses 2mg/cm² kohta - seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.

Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama kaitsega kreeme. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida tugevama kaitsega kreemi.

Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanu omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st.

Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.

Kui kõigest hoolimata on tekkinud päikesepõletus, tuleks nahale anda esmaabi. Apteegis ja kosmeetikapoes on küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.

Äripäev
25. May 2018, 09:14
Vaata EST või RUS arhiivi