Kumb viib eestlasi enim hauda - kasvajad või südamehaigused?

EKG-uuring.
EKG-uuring.Foto: Scanpix
Eestis suri eelmisel aastal 15 442 inimest, mida on 1.1% rohkem kui aasta varem, sest rahvastik vananeb kiirelt.

Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta mullu hoopis vähenes: 1203-lt 1188-le ehk 1,2% võrra, selgub Tervise Arengu Instituudi andmetest.

Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli 2017. aastal põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3199 meest ja 4806 naist.
 
Kui meestel on südame-veresoonkonnahaigustesse suremine aastaga vähenenud, siis naistel kahjuks vastupidi. Nimelt oli aasta varem vereringeelundite haigustest tingitud surmasid Eestis enamvähem sama palju kui 2017.a ehk kokku 8006, ent see jagunes nii, et 3253 neist olid mehed ja 4753 naised.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3816 inimest (aasta varem 3760).

Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri mullu 849 inimest – 648 meest ja 201 naist.

Kuigi viimase liigi surmade arv kahanes aastaga 21 võrra, kasvas enesetappude arv 186-lt 226-le ehk 21,5%.

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi