Diabeetikutele võib olla sobivam tugev hommikusöök

Uuringu kohaselt on parem süüa tugev hommiku- kui õhtusöök.
Uuringu kohaselt on parem süüa tugev hommiku- kui õhtusöök.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Ilmselt olete kuulnud ütlust, et hommikusöök on päeva kõige tähtsam toidukord, ning hiljutine uuring toetab seda väidet.

Selles tehti kindlaks, et põhjaliku hommikusöögi söömine ning lõuna- ja õhtusöögi suuruse vähendamine võib olla abivahendiks inimestele, kes soovivad kehakaalu alandada ning vere glükoositaset parandada.

Iisraeli Tel Avivi Ülikooli teadlaste läbi viidud uuringus tehti kindlaks, et täiskasvanud, kes olid rasvunud ja kellel oli II tüüpi diabeet, suutsid kolme kuu jooksul rohkem kaalu alandada ja vere glükoositaset parandada, kui nad sõid iga päev kõrge energiasisaldusega hommikusööki.

Uuringut juhtinud Tel Avivi Ülikooli meditsiiniprofessor Daniela Jakubowicz esitles koos kolleegidega saadud tulemusi Chicagos toiminud Endokrinoloogia Ühingu aastakonverentsil ENDO 2018.

Rasvumine on peamine II tüüpi diabeedi riskifaktor; liigne kehakaal takistab organismil insuliini (vere glükoositaset reguleeriva hormooni) tõhusamat kasutamist.

Rasvumisprobleemidega tegeleva ühingu Obesity Society andmetel on hinnangute kohaselt ligikaudu 90 protsenti II tüüpi diabeediga täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud.

Rasvumise ja II tüüpi diabeedi ravimisel on tervislikuma toitumise rakendamine tihti esimeseks abinõuks.

Kuid Jakubowiczi sõnul pole küsimus alati üksnes selles, mida me sööma ja kui palju sööme sellist toitu, mis võib probleeme põhjustada; oluline on ka toidukorra kellaaeg.

“Meie keha ainevahetus muutub päeva jooksul,” selgitas Jakubowicz. “Hommikusöögi ajal tarbitud leivaviil põhjustab nõrgema glükoosivastuse ja tekitab vähem rasva kui täpselt samasugune leivaviil, mida süüakse õhtul.”

Seda silmas pidades püüdis Jakubowicz koos kolleegidega välja selgitada, kuidas toitumise ajastamine mõjutab kaalu langetamist ja vere glükoositaset.

B-dieet aitas kaalu ja näljatunnet vähendada

Teadlased lülitasid uuringusse 29 täiskasvanut, kellest 18 olid mehed ja 11 naised. Nende keskmine vanus oli 69 eluaastat ning kõik neist olid rasvunud ja II tüüpi diabeediga.

Teadlased jaotasid kõik täiskasvanud juhuvaliku alusel kahte erinevasse dieedirühma, keda jälgiti kokku 3 kuu vältel.

Ühes rühmas rakendati “B-dieeti”, mis koosnes kolmest toidukorrast päevas: põhjalik hommikusöök, keskmise suurusega lõuna ja väike õhtueine.

Teises rühmas rakendati “6M dieeti”, mis koosnes kuuest väikesest toidukorrast kogu päeva jooksul ja lisaks kolmest suupistekorrast.

Teadlased kontrollisid katsealuste vere glükoositaset uuringu jooksul iga kahe nädala järel. Lisaks rakendasid nad pidevat glükoosikontrolli, et mõõta üldist glükoositaset ja järske vere glükoosisisalduse muutusi kogu uuringu vältel.

Teadlased tegid kindlaks, et B-dieedi rühma katsealuste kehakaal oli kolme kuu pärast vähenenud keskmiselt 5 kilogrammi, 6M dieedi rühmas oli see aga suurenenud keskmiselt 1,4 kilogrammi.

6M dieedi rühma katsealustel suurenes lisaks ka näljatunne ja isu süsivesikute järele, B-dieedi rühma katsealustel aga vähenesid need märkimisväärselt.

Dieetide mõju vere glükoositasemele oli erinev

Teadlased tegid kindlaks, et B-dieedi rühma katsealuste paastuglükoosi tase langes kolme kuu jooksul keskmiselt 54 milligrammi detsiliitri kohta (mg/dl), näidult 161 mg/dl näidule 107 mg/dl, 6M dieedi rühmas aga langes paastuglükoosi tase üksnes 23 mg/dl, näidult 164 mg/dl näidule 141 mg/dl.

Seda üldist keskmist glükoositaset vaadeldes tegid teadlased kindlaks, et B-dieedi rühma katsealustel langes see 29 mg/dl esimese 14 päeva jooksul, näidult 167 mg/dl näidule 138 mg/dl, 6M dieedi rühmas aga üksnes 9 mg/dl, näidult 171 mg/dl näidule 162 mg/dl.

Kolme kuu möödudes oli üldine keskmine glükoositase B-dieedi rühmas vähenenud 38 mg/dl, näidult 167 mg/dl näidule 129 mg/dl, 6M dieedi rühmas aga üksnes 17 mg/dl, näidult 171 mg/dl näidule 154 mg/dl.

Uneaja keskmine glükoositase ei vähenenud 6M dieedi rühma katsealustel üldse, kuid B-dieedi rühma katsealustel vähenes see kolme kuu jooksul 24 mg/dl – näidult 131 mg/dl näidule 107 mg/dl.

Lisaks sellele vajasid B-dieedi rühma katsealused uuringuperioodil vähem insuliini, mille näitaja vähenes keskmiselt 20,5 ühikut päevas. 6M dieedi rühma katsealused seevastu vajasid rohkem insuliini; selle näitaja suurenes 2,2 ühikut päevas.

Toidukordade ajastusel on oma kasutegurid

Uuringust ilmnes ühtlasi, et B-dieedi rühma katsealustel vähenes üldine veresuhkru tase märkimisväärselt üksnes 14 päeva jooksul isegi juhul, kui katsealuste endi kehakaal ei vähenenud.

Teadlaste sõnul näitab see tähelepanek, et toidukordade ajastus võib aidata vere glükoositaset kontrolli all hoida, kuigi kaalu alandamine võib omakorda aidata kasutegurit veelgi suurendada.

Kokkuvõttes leiavad teadlased, et kolme toidukorra rakendamine päevas, kusjuures hommikusöök on neist tähtsaim, võib rasvunud ja II tüüpi diabeediga inimeste jaoks väga kasulik olla.

“Käesolev uuring näitab, et rasvunud ja insuliini saavatel II tüüpi diabeediga patsientidel avaldab kolmest toidukorrast päevas koosnev toitumisskeem, mis koosneb põhjalikust hommikusöögist, keskmisest lõunast ja väikesest õhtusöögist, mitmekülgset kiiret ja positiivset mõju, võrreldes tavapärast toitumisskeemiga, kus kuus väikest einet on kogu päeva jooksul ühtlaselt jaotatud,” selgitas Jakubowicz.

Selle “positiivse mõju” hulka kuulusid “paremad kaalu alandamise tulemused, näljatunde vähenemine ja parem kontroll diabeedi üle koos väiksema insuliinikoguse kasutamisega.”

“Toidukordade õigel ajastusel ja sagedusel on pöördeline roll glükoositaseme kontrolli all hoidmisel ja kehakaalu alandamisel,” märkis Daniela Jakubowicz.

Medical News Today

tõlkis Kalle Klein

Äripäev
18. May 2018, 12:25
Vaata EST või RUS arhiivi