Millega määratakse eesnäärmevähi riski?

Uroloog Gennadi Timberg
Uroloog Gennadi TimbergFoto: Vimeo
Hetkel põhineb eesnäärmevähi riski hindamine vereanalüüsist määrataval prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) testil, mis on aga väheinformatiivne, kuna see võib olla tõusnud ka muude eesnäärmega seotud probleemide puhul.

Seetõttu ollakse sunnitud sageli tegema eesnäärme biopsiaid (koetüki võtmisi) meestel, kellel tegelikult puudus selleks vajadus. Uudne 4Kscore test on veretest, mis sobib 40- kuni 80aastastele meestele, kellel ei ole varasemat eesnäärmevähi diagnoosi ning kes on minemas kas esimesele või korduvale biopsiale. Testi tulemuse alusel saab uroloog otsustada, kas jätkata patsiendi seisundi jälgimisega või tuleb kõrge riski puhul siiski teha tulemust kinnitav eesnäärme biopsia.

4Kscore testi saab läbi viia eelneva eesnäärme palpeerimiseta, kuna testi saab teha juba siis, kui eesnäärme palpeerimise käigus veel muudatusi tuvastada ei ole võimalik. Lisaks patsiendi hetkeseisundi hindamisele võimaldab test ennustada metastaseerunud vähi tekkimise tõenäosust 15 aasta perspektiivis.

Kuidas tehakse 4Kscore testi?
Uroloog hindab, kas 4Kscore test on patsiendi jaoks sobiv. Kui patsient vastab tingimustele, annab ta vereproovi, mis saadetakse Ameerika Ühendriikidesse analüüsimiseks. Analüüsi käigus hinnatakse 4 biomarkeri taset veres. Riski hindamisel kasutatavasse algoritmi lisatakse patsiendi vanus ning võimaluse korral eesnäärme palpeerimise ning varasema negatiivse biopsia tulemus.

Uroloog Gennadi Timberg rääkis, et nende kliinik MedTim uroloogia Erakliinik (Lasnamäe Tervisemajas) alustas koostöös ASiga Keveltiga esmasena Eestis selle markeri kasutamist. "Kui tuli Eesti uroloogidele seda markerit tutvustama üks ameerika professor, oli meil selleks ajaks juba 8 patsienti testitud ja oli päris huvitav diskussioon Eesti Uroloogide Seltsis koos professoriga nendest resultaatidest," jätkas Timberg.

Küsimusele, mis tulemused 8 mehe testimised andsid, vastas Timberg, et see test on nüüd ka natuke muutunud: kui varasemalt jaotati tulemused 3 vahemikku, siis nüüd kahte. Madal risk on alla 7,5% ja kõrgendatud risk on kõrgem sellest väärtusest ning arst otsustab selle alusel biopsia teostamise vajaduse või jälgib edasi patsienti. "Meil on praeguseks testi kasutanud juba isegi 10 patsienti ja neist tuli ühel rakendada biopsia, mis osutus ka vähiks. Teistel juhtudel jäid patsiendid jälgimisele," lausus ta.
Tuleb märkida, et tegu on tasulise uuringuga. "Marker kindlasti ei välista biopsia tegemise vajadust 100%-selt," lisas Timberg.

Äripäev
05. October 2018, 13:59

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi