Ärevushäire pole maailmalõpp

Ärevuses naine. Scanpix
Ärevuses naine. ScanpixFoto: Wavebreakmedia ltd
Perearst Katrin Kivisto annab nõu, mida teha ärevushäirega, mis tihti halvab inimese igapäevategevuse sedavõrd, et ta ei julge kodust väljagi tulla. Materjali vahendab haigekassa.

Ligi kolmandik inimestest kogeb elu jooksul ärevust. See võib väljenduda hirmuna ohu ees, mõne konkreetse olukorra, nähtuse või olendi ees või liigse muretsemisena eluprobleemide pärast. Mõõdukas ärevus on loomulik, sest aitab meil ohtude ning ebameeldivustega paremini toime tulla. Millal aga muutub ärevus haiguseks ning selle maandamiseks tuleks otsida abi?

Perearst Katrin Kivisto selgitab, et ärevushäire  ehk haiguslik ärevus avaldub liigsel määral või valel ajal ning häirib inimese igapäevaelu ja toimetulekut. Ärevushäiret on mitut erinevat liiki: generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire, paanikahäire (agorafoobiaga ja ilma), foobiad, sotsiaalärevushäire ja traumajärgne ärevushäire.

Tihti lastakse ärevushäirel kaua kesta enne kui arsti poole pöördutakse, sest sellega on seotud mitmeid müüte, selgitab dr Kivisto. "Kardetakse, et ärevushäire all kannatavaid inimesi ei võeta tõsiselt ja neid peetakse virisejateks või üle reageerijateks" tutvustab ta neid. "Kardetakse teiste inimeste halvustavat suhtumist, justkui tähendaks ärevuse all kannatamine suutmatust oma probleemiga ise toime tulla ning abi otsimist nähakse nõrkuse märgina. Samuti peljatakse ärevust maandavaid ravimeid ja nendest sõltuvusse sattumist. Seetõttu ei julgeta arsti poole pöörduda ning ärevushäire jääb sageli diagnoosimata ja ravita," tõdeb ta. Eestis on perearsti juurde pöördujate hulgas üldistunud ärevushäire sümptomitega ligi 10% naisi ja 5% mehi ning paanikahäire sümptomitega 8% naisi ja 5% mehi.

Mis erinevus on ärevus- ja paanikahäirel?

Ärevushäire sümptomid võivad avalduda nii vaimsete kui füüsiliste kaebustena. Psüühilised sümptomid võivad olla pingetunne, rahutus, ärrituvus, kergesti ehmumine, keskendumisraskused, hirmutunne, meeleolu kõikumine või unehäired. Kehalised sümptomid võivad olla südamepekslemine, suukuivus, neelamisraskused, lihaste pinge, värisemine, higistamine, maovaevused, kõhulahtisus. Dr Kivisto nendib, et sageli võivad esimesteks sümptomiteks olla just viimased, mistõttu tuleb inimesele teha täpsustavaid uuringuid, et välistada muud haigused. "Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda, kui tajutakse ärevuse sümptomite haiguslikku iseloomu: pikaaegne kestus, ärevuse tugevus, kontrollimatus, sellega kaasnevad kehalised kaebused ning neist tulenevad kannatused, nt töövõimetus," julgustab arst probleemi teadvustama ja sellega tegelema.

"Kui ärevushäire on kuid ja isegi aastaid kestev liigne muretsemine ja pingetunne, siis paanikahäire puhul on tegemist äkki tekkiva episoodilise tugeva hirmutunde ja sellega kaasuvate kehaliste vaevustega," selgitab dr Kivisto. Paanikahoo korral võib inimene tunda ootamatult tekkivat südamepekslemist, õhupuudust, lämbumistunnet, peapööritust, minetustunnet ning sellega kaasneb sageli enesevalitsuse kaotamine, hirm mõistuse kaotamise ees või surmahirm. See võib kesta mõnest minutist tundideni. "Paanikahäire võib kannatajale tunduda eluohtliku seisundina, mille tõttu otsitakse kiiret arstiabi ja mõnikord pöördutakse EMOsse."

Ärevushäire ravi algab iseendast

Ärevushäire raviks on mitmeid võimalusi ja kindlasti ei peaks pelgama oma tervisemurele lahendusi otsida ning arsti poole pöörduda. Esmane nõustaja diagnoosiks ning ravi määramiseks on perearst. Lisaks soovitatakse raviks ka eneseabi, mida tuleks teha kohe probleemi tekkides, kas iseseisvalt või näiteks perearsti juhendamisel. "Ärevuse puhul kiputakse sageli oma toimetulekuvõimet alahindama ning võimalikke ohte ülehindama," selgitab perearst probleemi olemust. "Seetõttu aitab ärevusega paremini toime tulla teadlikkus selle olemusest ja avaldumisvormidest. Igasugune paranemine algab iseenda teadlikust juhtimisest."

Äripäev
07. May 2018, 08:48

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi