Antibiootikumide liigtarvitamine vaktsineerib baktereid

Mida rohkem antibiootikume tarvitada, seda vähem need tulevikus mõjuvad.
Mida rohkem antibiootikume tarvitada, seda vähem need tulevikus mõjuvad.Foto: Scanpix/Caro
Antibiootikumide vastutustundetu tarvitamine muudab bakterid resistentseks ja mõjub neile nagu tõhus vaktsiin inimese poolt arendatud relvade vastu.

Antibiootikumide resistentsuse (AMR) ehk ravile mittealluvate bakterite tõttu sureb igal aastal ainuüksi Euroopa Liidus vähemalt 25 000 inimest ning selle tõttu peavad inimesed haiglates viibima lisaks kuni 2,5 miljonit päeva aastas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb näiteks Indias aastas hinnanguliselt ligi 60 000 imikut põletike tõttu, mida põhjustavad ravimitele allumatud bakterid. Ennustuste järgi tõuseb maailmas aastaks 2050 otseselt antibiootikumide resistentsusest tulenev surmade arv üle 10 miljonini aastas. 

„Antibiootikumide ja ka muude ravimite resistentsus tähendab lihtsalt öeldes seda, et kuna me kasutame ravimeid nii inimeste kui loomade peal ja need satuvad selle tõttu lõpuks loodusringlusesse, siis harjuvad haigusetekitajad nendega juba nii ära, et rohud neile lihtsalt enam ei mõju,“ selgitas Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. „See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks. Me nagu ise vaktsineeriksime baktereid antibiootikumide vastu.“ 

Tenson lisas, et teadvustustöö juures on oluline see, et kui üldiselt räägitakse antibiootikumide kasutamisest seoses inimeste ravimisega, siis vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse tegelikult loomakasvatuses. „Seal tekkinud resistentsed bakterid võivad aga levida edasi ka inimestele,“ märkis Tenson. Euroopa Liidus ei lubata söödas küll antibiootikume kasutada, kuid loomade ravimiseks kasutatakse neid siiani laialdaselt. Seetõttu ladestuvad antibiootikumid loomade organismi ja selle liha tarbimisel ka inimesteni ning loomade väljaheidete kaudu ka tagasi loodusringlusesse. 

Möödunud aastal heaks kiidetud Euroopa ühise programmi „Üks tervis“ laiem idee ongi käsitleda toiduohutuse seotust nii loomade, taimede kui kogu ümbritseva keskkonnaga ja seal ringlevat ainetega, sest omavahel on tihedas seoses nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus.  

Mai alguses on „Üks tervis“ raames Maaeluministeeriumi juhtimisel käivitumas RITA rakendusuuringute programmi kaudu rahastatav projekt, mille eesmärk on antibiootikumide resistentsust vaadelda toiduohutusest veelgi laimalt. Esimese eesmärgina hakatakse kokku leppima täpsemas lähteülesandes ning seejärel oodatakse teadlaste ja teadusasutuste pakkumisi uurimisprojektideks. Programmi eesmärk on edendada erinevate riikide teadusasutuste ja laborite omavahelist koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes. 

Lisainfot antibiootikumide resistentsuse kohta leiab sotsiaalministeeriumi blogist ja terviseameti kodulehelt.

 

 

 

Äripäev
03. May 2018, 09:52
Vaata EST või RUS arhiivi