Mõtle enne, kui EMOsse tormad!

2016. aastal vajasid vaid 3% erakorralise meditsiini osakonda pöördunuist kohest arstiabi ning 5% pöördunuist oli seisund erakorraline.
2016. aastal vajasid vaid 3% erakorralise meditsiini osakonda pöördunuist kohest arstiabi ning 5% pöördunuist oli seisund erakorraline.Foto: Raul Mee/ÄP
EMOs võib pühade ajal kergete traumade korral väga kaua aega minna, mistõttu tasub enne selle tee ette võtmist põhjalikult kaaluda, kas on ikka vaja just EMOsse minna.

Kevadpühade tähistamise ajal tekkivate traumade ja muude tervisehädade puhul soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiinikeskuse juhataja Märt Põlluveer põhjalikult kaaluda, kas EMO-sse pöörduda või mitte.

„Kogemus näitab, et meie osakonna koormus on pühade ajal tavapärasest suurem,“ tõdes Märt Põlluveer. „Soovitan kaaluda mitu korda, kas tulla EMOsse ja arvestada, et ooteajad on väga pikad.“ 

Kuidas siis ikkagi hinnata, kas peaks pöörduma erakorralise abi järele või mitte? „Kui kahtled, siis oota paar tundi. Kui ei kahtle, siis tule, aga arvesta ooteajaga,“ räägib Põlluveer ja lisab, et kuigi paljud nii ei arva, siis tegelikult on see hea uudis, kui inimene EMO-st koju saadetakse. 

„Me võtame kõik inimesed vastu ja triaaþiõde hindab, kas seisund on erakorraline või mitte. Kui pärast läbivaatamist tunnistatakse teie tervise olukord mitte-erakorraliseks ning saadetakse koju, siis olge rõõmsad: see on tegelikult hea uudis.“ 

Põlluveeri sõnul saadetakse mõnikord EMO-st koju 15-20 inimest päevas. „Erakorralise meditsiini keskuses anname ööpäevaringselt vältimatut meditsiinilist abi. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist,“ rõhutab EMO juhataja. 

Haigekassa analüüsi järgi vajasid 2016. a. vaid 3% erakorralise meditsiini osakonda pöördunuist kohest arstiabi ning 5% pöördunuist oli seisund erakorraline. 

Peaaegu pooled arstiabi vajanud vigastustest saadakse Eestis puhke- ja vabaajategevustes. Kuigi alkoholijoobes hukkunute arv on vähenenud, on alkoholi roll endiselt suur. 2015. aastal oli alkoholijoobes 42% liikluses hukkunutest, 55% tuleõnnetuses hukkunutest, 42% uppunutest, 22% surnuks kukkunutest, 46% surnuks külmunutest ja ligi 32% enesetapu sooritanutest.

Eesti Perearstide Selts on koostöös Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsiga välja töötanud infovoldikud, mille põhjal saab igaüks ise hinnata oma seisundit. Juhendeid vaata siit

 

Äripäev
30. April 2018, 12:25
Vaata EST või RUS arhiivi