10 lihtsat soovitust südamehaiguste ennetamiseks

Eestis on kolmandik enneaegsetest surmadest põhjustatud südame ja veresoonkonna haigustest.
Eestis on kolmandik enneaegsetest surmadest põhjustatud südame ja veresoonkonna haigustest.Foto: Scanpix/PantherMedia
Eestis on kolmandik enneaegsetest surmadest põhjustatud südame ja veresoonkonna haigustest, ometi on need seisundid väga sageli ennetatavad.

Benu apteegi proviisor Marina Rjabtsova räägib, kuidas end vereringehaiguste eest kaitsta saab.

Miks on nii, et Eestis on jätkuvalt väga kõrge suremus südame ja veresoonkonna haigustesse?

"Meie inimeste seas on üsnagi levinud intensiivne elustiil - tehakse kõvasti tööd ning puhkus ei ole alati see, millele esmajärjekorras mõeldakse. Seega suur töökoormus ning vähene puhkus ja liikumine põhjustab stressi, mis omakorda kahjustab meie südame tervist," selgitas Rjabtsova.

"Samuti tuleb arvestada, et negatiivsed ehk ebameeldivad tunded, mõtted ja emotsioonid aitavad paraku võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele," lisas Rjabtsova.

Mis on esmased sammud, mida tööl käiv inimene saab oma südame heaks teha?

Proviisor on südamehaiguste ennetamisel optimistlik – Marina Rjabtsova sõnul on südamehaigusi võimalik ära hoida. Kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks on meie endi kätes.

"Regulaarne kehaline aktiivsus ja koormus mõjub südamele väga hästi. Liikumine aitab langetada vererõhku ja nn halva kolesterooli taset ning tõstab hea kolesterooli taset, aidates vähendada tromboosiriske. Lisaks paraneb kindlasti ka inimese stressitaluvus ning järjepidev aktiivsus toob loomulikult ülekaalu käes vaevlejatele ka lisakilodest vabanemise," loetles apteeker liikumise olulisuse välja. 

Kes on suurim riskigrupp, kes oma südametervist jälgima peaks?

Südame- ja veresoonkonnahaigused ohustavad nii naisi kui ka mehi ja tänapäeva stressirohkes ühiskonnas puudutavad need üha sagedamini ka noori inimesi. "Südamehaigused ei ole ohuks üksnes vanemal elanikkonnal, vaid võib tabada ka juba nooremat generatsiooni," märkis proviisor.

"Südamehaiguste riskigrupid on naiste ja meeste puhul vanuseti natuke erinevad, näiteks põevad mehed infarkti oluliselt nooremalt kui naised, ent naistel on südame ja veresoonkonna haiguste esinemissagedus kõrgem," tõi Rjabtsova välja.

Millele peaks toitumisel ja oma eluviisides tähelepanu pöörama?

Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida me sööme. "Südame- ja veresoonkonnahaiguste toitumisalaseks riskifaktoriks on vähene puu-, juurviljade ja marjade tarbimine, soola ja rasvade liigtarbimine ja kiudainete vähesus,"  tõdes proviisor.

"Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse ja mõõdukuse eest. Soovitav on ka vähendada kohvi ja piirata alkoholi tarbimist," lisas Marina Rjabtsova ja rõhutas, et igapäevaselt tuleb tarbida värskeid puuvilju, aedvilju, täisteraviljatooteid ning süüa vähem loomseid rasvu ja rohkem kala. Toidus oleva soola- ja suhkrusisaldust tasub piirata.

"Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite, milleks on näiteks täisterajahust makaronid, väiksema rasvasisaldusega piimatooted jm. Kui liha süüa, siis soovitav on eelistada metslooma liha, rasvast kala jne," lisas ta.

Kuidas on aastakümnete jooksul eestlaste südametervis muutunud?  

Proviisor märkis, et aastakümnete jooksul on eestlaste südame tervis paranenud ja südamehaiguste suremuste arv on vähenenud. 

"Inimeste teadlikkus südame-veresoonkonnahaiguste ja nende ennetamise osas on tublisti kasvanud. Suurenenud on ka aktiivsete inimeste arv ja enam on hakatud keskenduma tervislikele eluviisididele, sealhulgas mitmekülgsele toitumisele," loetleb Rjabtsova. Ta loodab, et aina enam eestlasi hakkab väärtustama regulaarset liikumist, tagades endale ka puhkuse, piisava une ja tervisliku toitumise.

Äripäev
25. April 2018, 14:36
Vaata EST või RUS arhiivi