Päike teeb õnnelikuks – miks see nii on?

Päikesepaiste kasvatab nn rõõmuhormooni dopamiini tootmist.
Päikesepaiste kasvatab nn rõõmuhormooni dopamiini tootmist.Foto: Scanpix/PantherMedia
Kevadise ilmad pakuvad üha enam võimalust nautida päikesevalgust ja -sooja ning see omakorda suurendab heaolu- ja õnnetunnet.

Soome Tervise ja Heaolu Ameti professor Timo Partonen selgitab, mis on selle põhjuseks. Uudist vahendas tööheaolu portaal.

Energiatase paraneb

Energia kasvab kohe, kui astume hämarast siseruumist välja päikese kätte. Valgus kulgeb silmade nägemisnärvide kaudu ajju ja ergutab taalamuse nimelist närvirakkude kogumit. Organism harjub mõne aja jooksul suurema valgusega ja seetõttu tunduvadki just kevade esimesed päikeselised päevad nii ergutavad.

Sisemine kell on õige

Kui päikeselisi päevi on järjest mitmeid, siis meie sisemine kell hakkab paremini toimima. Siis püsib ööpäeva rütm talvest kergemini regulaarsena, tegutsemistahe kasvab ning paljusid talvel vaevav magusaisu väheneb. Selle põhjuseks on, et valgus jõuab ajus hüpotaalamuse närvirakkudesse.
Samas võib juhtuda ka, et valgus lükkab edasi õhtust uinumist ning uni jääb liiga lühikeseks.

Sotsiaalsus kasvab

Meeleolu paraneb ja sotsiaalne aktiivsus kasvab, kui valguse tõttu serotoniini tootmine organismis tõhustub. Serotoniini on vaja neis aju osades, mis reguleerivad meeleolu. Inimesed on üksteisest rohkem huvitatud kui talvel ja toredam on teistega suhelda.

Rõõmu on rohkem

Inimesed tunnevad sagedamini rõõmu kuna päikesepaiste kasvatab ka dopamiini tootmist. Dopamiin on keemiline sõnumitooja nendes ajuosades ja närviühendustes, mis on seotud rõõmu tundmisega.

Uni pole katkendlik

Une ja ülevaloleku rütm paraneb, kuna valgus takistab unehormooni melatoniini sekretsiooni käbikehast. Pimedal ajal toimuv melatoniini tootmine kontsentreerub kevadel ja suvel talvest lühemale ajale. See on magamise seisukohalt kasulik, kuna uni ei ole siis katkendlik.

Valgus võib tekitada ka masendust

Kevadise valguse lisandumine võib aga langetada meeleolu neil, kellel on mõnda aega olnud meeleolu langust ja depressiooni sümptomeid. Masendunud inimese närvirakud ei saa serotoniini normaalselt kasutada ning keemiline protsess ei tugevne valguse mõjutusel samamoodi nagu teistel inimestel.

Lisaks võrdlevad inimesed ennast sageli teistega. Kui ümberringi kõik tunduvad rõõmsamana, siis iseenda kehv enesetunne võimendub.

Lugu on algselt ilmunud Soome lehel yle.fi.

Mis on serotoniin ja dopamiin?

Serotoniin mõjutab kogu keha alates emotsioonidest kuni motoorsete oskusteni, kirjutab healthline.com. Serotoniini peetakse loomulikuks tuju stabilisaatoriks. See on kemikaal, mis aitab magada, süüa ja seedida. Serotoniin aitab ka depressiooni vähendada, ärevust ohjata, aitab haavadel paraneda, stimuleerib iiveldust, aitab säilitada luude tervist.

Kui serotoniini tase on korras, siis sa tunned end õnnelikumana, rahulikumana, suudad paremini keskenduda, olen vähem ärev ja oled emotsionaalselt üldse stabiilsem.

Lisaks päikesele aitab serotoniini taset veres tõsta regulaarne trennitegemine ja tervislik toitumine. Toiduained, mis selle hormooni taset tõsta aitavad on näiteks munad, juust, kalkuniliha, pähklid, lõhe, tofu ja ananass.

Dopamiin aitab ajul kontrollida liigutusi, mida inimene teeb, samuti inimese emotsionaalseid reaktsioone. Dopamiini õige tasakaal on nii füüsilise kui ka vaimse heaolu seisukohalt oluline, vahendab Medical News Today.

Dopamiini tase organismis mõjutab selliseid ajufunktsioone nagu meeleolu, uni, mälu, õppimine ja keskendumisvõime. Arvatakse, et dopamiini defitsiit võib olla seotud teatud haigusseisunditega nagu depressioon ja Parkinsoni tõbi.

Dopamiini puudus võib väljenduda mitmel moel, ent ükski nendest tunnustest ei pruugi viidata just dopamiini defitsiidile. Mõned näited: lihaskrambid ja -värinad, valud, lihasjäikus, tasakaalu kadumine, kõhukinnisus, neelamishäired, kaaluhäired mõlemal suunal, probleemid unega, madal energiatase, keskendumisraskused, pidev väsimus ja motivatsioonipuudus, pidev kurbus ja tujude kõikumine, lootusetuse tunne, madal enesehinnang, enese kahjustamise mõtted, huvi puudus seksi vastu, hallutsinatsioonid jne.

Mis aitab? Nagu serotoniini puhul aitab regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Arvatakse, et dopamiini taset aitavad tõsta toidud või toidulisandid, mis sisaldavad D-vitamiini, magneesiumi ja oomega-3-rasvhappeid.

Samuti aitavad dopamiini taset tõsta kõik need tegevused, mis teevad inimese õnnelikuks ja aitavad lõdvestuda, näiteks trenn, pädev massaaž ja mediteerimine. Kui leevendust aga ikkagi ei teki, ei tee tervishoiutöötajaga konsulteerimine ka sugugi paha.

Äripäev
19. April 2018, 16:16
Vaata EST või RUS arhiivi