Läkaköha on levinum kui näitab riiklik statistika

Kergema köhaga inimesed alati arsti juurde ei lähe.
Kergema köhaga inimesed alati arsti juurde ei lähe.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Läkaköhaga puutuvad inimesed kokku ligi 500 korda enam kui see kajastub riiklikus statistikas, selgub Piia Jõgi doktoritööst, mida ta kaitseb täna Tartu Ülikoolis.

Piia Jõgi ja tema kolleegide uuringud näitavad, et küllalt palju inimesi põeb läkaköha kergemalt või sümptomiteta, mistõttu ei pruugi arst seda läkaköhana diagnoosida. Veelgi olulisem leid doktoritöös on aga see, et läkaköha vastu tehtud vaktsineerimistel on olnud oodatud tulemus, vahendasid ERR uudised.

Nimelt vaktsineeritakse läkaköha vastu lapsi imikueas ning ka kooli ajal, mis tähendab et koolilaste ja hiljaaegu kooli lõpetanute hulgas see haigus nii kergesti ei levi. Kuigi läkaköha vaktsiin ei anna eluaegset kaitset, siis need, kes on kunagi olnud vaktsineeritud, põevad haigust kergemalt.

Eestis registreerib taoliste haiguste juhtumid Terviseamet siis, kui arst on konkreetse haiguse diagnoosinud. Kui aga sümptomid on kerged, ei lähe selle köhaga perearstile.

Seroepidemioloogilise uuringu ehk antikehade testi tulemused aga näitavad, et igal aastal puutub kokku läkaköha tekitava bakteriga (Bordetella pertussis) 5,9 protsenti inimestest, kuid vaid kolmandik neist räägib oma köhast perearstile.

Nii ongi, et vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumise (0,013%) ja antikehatesti põhjal tehtud uuringu vahel 470 korda. Piia Jõgi nendib, et riiklikus statistikas väljendub läkaköhasse haigestumine madalamates arvudes kui hinnanguline testil põhinev uuring.

Äripäev
16. April 2018, 10:27

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi