Rinnavähk vanusepiire ei tunne

Operatsioonieelselt tehakse sageli lisaks mammograafiale ja ultraheliuuringule ka rindade magnetuuring.
Operatsioonieelselt tehakse sageli lisaks mammograafiale ja ultraheliuuringule ka rindade magnetuuring.Foto: ÄP: Meeli Küttim
Vähi tekkeprotsess on keeruline, selle algust on võimatu täpselt kindlaks teha ning ka ühte ja konkreetset tekkepõhjust ei ole selgunud.

Miks just rinnavähki rohkem esineb kui teiste paikmete pahaloomulisi kasvajaid, selle kohta andmed puuduvad. Küll aga on rinnanäärme kude muutuv vastavalt erinevatele arenguetappidele ning rakud küpsevad lõplikult alles esimese sünnituse ajaks, enne seda on kude väga vastuvõtlik välismõjutustele. Seetõttu on viidatud ka enne esimest sünnitust pikka aega tarvitatavate antibeebipillide kasutamise seosele rinnavähi tekkega.

Noorematel naistel on rinnavähki harva, kuid täiesti välistada seda ei saa, varasemad juhtumid vast alates 23. eluaastast, üksikjuht 19aastasel Li Fraumeni sündroomiga neiul. Vähi tekkerisk tõuseb vanuse tõustes, seega ei pea paika vanemate prouade arvamus, et "ma juba nii vana, ega mul enam vähki ei teki". Haigestumuse piik on 45 eluaastast ülespoole. Viimastel aastatel on märgata, et sõeluuringu vanusegrupis (siiani 50–62, edaspidi kuni 69) on varasema staadiumi vähki rohkem kui teistes vanusegruppides.

Skriinimine on vajalik

Eriti Eestis on sõeluuringul väga oluline osa rinnavähi avastamisel, sest spetsialiseerunud rinnakabinette on suhteliselt vähe ning (keskealised) naised leiavad harva aega ja sisemist sundi uuringutele pöörduda, teatavasti aga varane rinnavähk mingeid vaevusi ei põhjusta. Küll aga on terviseteadlikumad nooremad naised, kellest mitmed on teinud ka geeniteste (eriti need, kel peres rinna- või munasarjavähk) ja kes soovivad ja oskavad leida võimalusi oma tervise eest hoolitsemiseks.

Nooremas eas teevad naistele siiski rohkem muret healoomulised muutused – ligikaudu 75% tööealistest naistest esineb aeg-ajalt rinnavalusid, mille puhul näärmekoes tegelikult muutusi ei esinegi. Veel noorematel esineb healoomulisi kasvajaid fibroadenoome, mis ka alati kirurgilist ravi ei vaja.

Healoomulisi tihenemisi põhjustavad ka fibroostsüstilised muutused, eritist rinnast sageli juhalaienemised või juhasisesed papilloomid. Siiski on mõistlik kaebuste tekkimisel suunata naised kas rinnakabinetti või mammoloogi konsultatsioonile, seejuures ei tohi eirata ka rasedatel ja laktatsiooniperioodis olevate emade kaebusi, kuna kahjuks esineb vähki ka selles eluperioodis ning üsna tihti jääb diagnoos sel puhul hiljaks.

Üha rohkem püütakse maailmas teha rinda säästvaid operatsioone. Kui kasvaja on laiemalt levinud, siis alustatakse sageli ravi ettevalmistava süsteemraviga (neoadjuvantne ravi), mis võimaldab kasvaja mahtu redutseerida ning seeläbi rinda säästa.

Operatsioonieelselt tehakse sageli lisaks mammograafiale ja ultraheliuuringule ka rindade magnetuuring, mis on väga tundlik ning võimaldab eristada ka väiksemaid lisakoldeid, mida ehk tiheda rinna foonil mammograafial ei nähta. Kahjuks on sel puhul sageli vajalik rinna eemaldamine.

Äripäev
13. April 2018, 11:29
Vaata EST või RUS arhiivi