Mida teame HPV ja selle vaktsiinide kohta?

Inimese papilloomiviirus (ingl human papilloma virus ehk HPV) on peamiselt seksuaalsel teel leviv viirus, millega nakatumine võib viia emakakaelavähi tekkeni.

Eestis diagnoositakse keskmiselt 180 emakakaelavähi esmasjuhtu aastas ning selle tagajärjel sureb umbes 70 naist – teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eestis nii haigestumus kui ka suremus emakakaelavähki üks suuremaid. Lisaks põhjustab HPV häbeme-, tupe-, anaalkanali-, peenise- ja neeluvähki ning genitaaltüükaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 99% emakakaelavähkidest seotud just HPVga. HPV-tüübid 16 ja 18 põhjustavad 70%, HPV 45, 31, 33, 52 ja 58 umbes 20% emakakaelavähkidest.
Erinevad HPV-vaktsiinid pakuvad kaitset erineva aru HPV-tüüpide vastu. Kahevalentne vaktsiin kaitseb HPV 16 ja 18 eest, neljavalentne pakub lisaks kaitset tüüpide 6 ja 11 eest, mis põhjustavad genitaaltüükaid.

Selle aasta jaanuaris Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse lisatud vaktsiin on aga üheksavalentne ning kaitseb kõigi üheksa eelnimetatud HPV-tüvede eest (vt graafik).

Ohutus ja efektiivsus

Maailmas on HPV-vaktsiinid kasutusel olnud 2006. aastast ning selle aja jooksul on põhjalikult uuritud vaktsiini ohutust ja efektiivsust.

HPV-vaktsiini peamised kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, punetus ja turse, harvem ka palavik, peavalu ja väsimustunne. Juhukirjeldustele tuginedes on väidetud, et HPV-vaktsiin on seotud mitmete krooniliste haiguste välja kujunemisega, kuid suured ja hästi disainitud populatsioonipõhised uuringud on need väited ümber lükanud.

Näiteks Taanis ja Rootsis uuriti 997 585 tüdrukut vanuses 10–17 eluaastat, kellest 296 826 said kokku 696 420 doosi neljavalentset HPV-vaktsiini. Vaktsiini saanud tüdrukuid jälgiti kuni pool aastat iga vaktsiinidoosi järel.

Vaktsiini saanud tüdrukute gruppi võrreldi vaktsiini mitte saanud tüdrukute grupiga ning leiti, et kahe grupi vahel ei esine vaktsineerimise järgselt erinevust autoimmuunsete, neuroloogiliste ega trombembooliliste haiguste esinemise osas. Ka efektiivsuse osas on tehtud suuri uuringuid Põhjamaades.

Näiteks avaldati hiljuti Taani, Norra, Rootsi ja Islandi naistel põhinev efektiivsuse uuring, kus 12 aasta jooksul jälgiti 2084 naist. Vaktsineerimise hetkel olid naised 16–23aastased ning neid vaktsineeriti neljavalentse HPV-vaktsiiniga. Mitte ühelgi naisel ei diagnoositud 12aastase jälgimisperioodi jooksul HPV16/18-ga seotud prekantseroosi (vähieelseid muutusi emakakaelas) ega emakakaelavähki.

Samuti ei diagnoositud ühtegi häbeme- ega tupevähki. Antud uuringusse kaasatud naiste jälgimine jätkub ning uued andmed avaldatakse kahe aasta pärast, kui uuringusse kaasatud naised on 30–37aastased ehk vanusegrupis, kus vaktsineerimata populatsioonis esineb kõige rohkem HPV16/18-ga seotud prekantseroose.

Vaktsiini efektiivsust kinnitavad ka Austraaliast pärit andmed. Seal alustati tütarlaste HPV-vastase vaktsineerimisega aastal 2007 – algselt vaktsineeriti neljavalentse vaktsiiniga 12–13aastaseid tütarlapsi, järgnevatel aastatel haarati programmi ka 14–26aastased. Aastaks 2015 oli kolmedoosilise skeemi järgi vaktsineeritud 53,3% 18–35aastastest ning vaktsiinis sisalduvate tüvede levimuse osas toimus rohkem kui 90% langus.

Nii suurt langust saab osaliselt seletada ka karjaimmuunsusega – vaktsineeritud ei kandnud viirust enam edasi ning seetõttu vähenes levimus ka nende hulgas, kes ise vaktsineeritud polnud.

Kokkuvõtteks

Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis end emakakaelavähi ja teiste HPVga seotud vähkide eest kaitsta ning vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele on Eestis riikliku immuniseerimiskava raames alustatud HPV-vastase vaktsineerimisega.

Tulevikus on seega ka Eestis oodata HPV- infektsiooni esinemissageduse langust ning emakakaelavähi diagnoosi saanud naiste arvu vähenemist. Vaktsiini ohutus on tõestatud mitmetes väga suurtes uuringutes, mis on veenvalt ümber lükanud väited HPV-vaktsiini rasketest kõrvaltoimetest.

Äripäev
12. April 2018, 14:12
Vaata EST või RUS arhiivi