Depressioonis inimene teeb tööd, aga tegelikult ei tee

4–10% elanikkonnast Euroopas põeb depressiooni oma eluea jooksul.
4–10% elanikkonnast Euroopas põeb depressiooni oma eluea jooksul.Foto: ÄP: Andras Kralla
Uuringud näitavad, et vaimse tervise probleemidega töötaja tegeleb tööl nn presentismiga, mis kokkuvõttes lööb augu alguses selle ettevõtte majandustulemustesse ja suures pildis terve riigi majandusse.

Samuti on teada, et iga depressiooni vastu võitlemiseks kulutatud euro annab organisatsioonile tagasi pea 14 eurot kasumit, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli organisatsioonipsühholoogia õppekava juht Liina Randmann Äripäevas.

Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, oli 2004. aastal olulisuselt kolmas kaotatud tervena elatud aastate allikas ja aastaks 2020 prognoositakse selle tõusmist olulisuselt teiseks haiguste allikaks. 4–10% elanikkonnast Euroopas põeb depressiooni oma eluea jooksul. Juba praegu moodustab depressioon 7,2% kõigist haigusdiagnoosidest ja sellega seotud haiguskulud on ligikaudu 96 miljardit eurot aastas. Vaimse tervise probleemidega seotud ülemaailmsed kulud oli 2017. aastal arvestuslikult 2,5 triljonit dollarit ja ennustatakse selle summa kasvu 6 triljonile aastaks 2030.

Tööl käib, aga tööd ei tee

35 riiki hõlmanud uuringu tulemused näitasid, et üle 50% töötajatest, kellel on esinenud depressiivne episood, on jäänud ravita ja 71% eelistas oma seisundit töökaaslaste eest varjata. Kaheksa riigi võrdlustulemused näitasid, et presentismiga (kohalolek tööl, kuid võimetus tööd teha) kaasnevad kulud on viis-kuus korda suuremad kui töölt puudumistega seotud kulud. Presentism on sagedasem kõrgema sissetulekuga töötajate juures ja on iseloomulik ka neile töötajatele, kellel on hirm kaotada oma töökoht.

Suurenevad ärevus ja ärrituvus, väheneb motivatsioon, halvenevad keskendumisvõime ja lühiajaline mälu, aga ka töö tegemiseks nii vajalikud oskused nagu planeerimine ja probleemide lahendamine.

Organisatsiooni tasandil on juhtide käitumine oluline tegur vaimse tervise probleemidest põhjustatud kahjude vähendamiseks. Mida toetavamad ja suhtluses avatumad on juhid, seda avameelsemad on töötajad oma tegelikest probleemidest kõneledes ning seda kiirem on nende väljumine kriitilisest episoodist.

Jõukohane ja arusaadav töö

Kuna töötajate võimalused muuta oma töökorraldust ja töö sisu on piiratud, siis tuleb juhtidel pöörata rohkem tähelepanu võimalikele tööstressoritele ehk neile teguritele, mis vähendavad inimese kohanemis- ja toimetulekuvõimet.

Kõige olulisem tegur tööstressi kontrollimiseks on jõukohane töökoormus. Vähetähtis pole ka rolli selgus ehk mida mõtestatum ja selgem on arusaam töönõudmistest, seda kergem on töötajal planeerida tegevust ja jaotada oma jõudu.

Suurema iseseisvuse ja paindliku tööaja pakkumine on andnud kahetisi tulemusi, ühelt poolt annab see töötajale suurema kontrolli oma töö üle ja võimaluse oma vaimse tervise probleemidega tõhusamalt tegeleda, teisalt aga loob see võimaluse oma tegelikku seisundit varjata ja vajalikke haigus-/puhkepäevi mitte võtta, mis tegelikult võib pikendada depressiivset seisundit.

Äripäev
13. April 2018, 16:06
Vaata EST või RUS arhiivi