Kas südamehaigus ikka väljendub valuna vasakul rindkeres?

Südamehaigus ei anna endast alati märku valuga vasakul rindkeres.
Südamehaigus ei anna endast alati märku valuga vasakul rindkeres.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonna juhataja Julia Reinmetsa sõnul mõtlevad inimesed ikka, et südamehaigus väljendub vasakul pool torkiva valuna. Tegelikult see nii pole. Mõnikord ei tunne inimene midagi, eriti diabeetikute puhul täheldatakse vaikset isheemiat.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonna juhataja Julia Reinmets ütleb oma patsientide kohta: „keeruline kontingent”. „ Äge südamelihase infarkt, südamepuudulikkus, kopsuturse,” loetleb doktor ja lisab, et akuutse vormiga südamehaigused vajavad lisaks põhjalikule ravile kiiret tegutsemist, kirjutab Regionaalhaigla ajakiri. Kardiointensiivravi osakond on koht, kus arstid patsiendi südame eest sõna otseses mõttes võitlevad. „Üks osa meie patsientidest elustatakse juba kiirabi poolt, neid on aastas 40-50, mis teeb kuu peale 2-3 haiget. Ja loomulikult reanimeeritakse haigeid ka meie osakonnas, aastas umbes 100 inimest, mis tähendab keskmiselt iga 3-4 päeva tagant ühte elustamist.”

Reanimatsiooni õnnestumine on doktor Reinmetsa sõnul individuaalne. „Väga palju sõltub patsiendi eelnevast haigusest,” selgitab doktor. „Näiteks kui kliinilise surma põhjustab aordi dissektsioon, siis tavaliselt reanimeerida ei õnnestu, haigus ja tüsistused on väga rasked. Elustamise efektiivsus sõltub ka südame seiskumise vormist - vatsakseste fibrillatsiooni korral on natuke kergem elustada, samas asüstoolia korral on raskem reanimeerida, siis pole südamel üldse elektrilist aktiivsust. Aga kõik oleneb patsiendist.”

Kollast joont mööda abi järele

Kardiointensiivravi osakonna ukse taga jookseb mööda põrandat silmatorkav kollane joon. Tegemist pole PERH-i sisekujundusliku elemendiga, teine ots sellest joonest paikneb haigla erakoralise meditsiini osakonnas. „See on STEMI joon ja tõesti, põrandale tõmmatud mitte ilu pärast, vaid ikka praktilisel otstarbel – et teekond kriitilises seisundis patsiendiga oleks võimalikult kiire ja sujuv.” STEMI tähendab lühendatult ST-segmenti elevatsiooniga müokardiinfarkti ja iga viivitatud sekund võib selle diagnoosiga patsiendile maksta elu. Kollane joon näitab kätte kõige kiirema tee abi juurde, mida mööda saab raskes seisundis inimese otse kiirabiraamiga kohale sõidutada. „STEMI joone idee sai üks mu kolleeg – dr Toomas Marandi, kui külastas Rootsis PERH-i sarnast suurhaiglat ja mõte tundus nii hea, et võtsime selle üle,” räägib doktor Reinmets.

Töökorraldus käib kindla äraproovitud skeemi järgi ja tihedas koostöös invasiivkardioloogia osakonnaga.  Doktor Reinmets selgitab: „Suur osa meie patsiente tuleb sisse ägeda südamelihase infarktiga. Sellisel juhul teavitab haigla erakorralise meditsiini osakond meid saabuvast patsiendist juba ette. Siis on kaks võimalust. Juhul kui meie enda osaonna kõrval asuv invasiivkardioloogia osakond on vaba, laseme haige saata esmalt sinna, kui aga ruumi pole, tuuakse haige otse kiirabiraamiga meie osakonda, kus ta saab esmase ravi kuniks invasiivkardioloogia osakond on valmis teda vastu võtma.” Kui haige on stabiliseeritud, veedab ta kardiointensiivis ööpäeva kuni kaks.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonnas on 12 voodikohta ja üksuse juhi, doktor Julia Reinmetsa sõnul on tegemist optimaalse arvuga, mis paika pandud arvestades Tallinna ja Harjumaa rahvastikku. Sellest hoolimata, et tegu on nagu nimigi ütleb – regionaalhaiglaga – käib tihe koostöö väiksemate haiglatega üle Eesti. „Meile saadavad oma patsiente väga sageli Narva, Rakvere, Rapla, Haapsalu ja Pärnu kolleegid, meil on olnud patsiente Saaremaalt ja Hiiumaalt,” räägib südamearst. Doktor Julia Reinmets toonitab, et kõik Eesti väiksemad haiglad on personali poolest professionaalsed, lihtsalt ravivõimalused pole kõikjal nii suurepärased kui PERH-il ja sellepärast tullakse kolleegidele appi. Õnneks ruumipuudust osakonnas nii lihtsalt ei teki, kohti jagub, sest ravi kestus on üldiselt lühike. Doktor Reinmetsa kinnitusel annab tema osakond aastas abi kuni 2000 haigele.

Infarkt võib tulla nii ületöötamisest kui ülesportimisest

Kes on tüüpiline kardiointensiivravi osakonna patsient? Esimese hooga pakuks vanemat (60-70a.v.) meesterahvast. „Jah, peamiselt satuvad meie juurde tõesti juba vanemad inimesed,” nõustub kardioloog, „Aga kui vaadata tendentse, siis iga aastaga kasvab südamehaiguste hulk nooremate seas.” Doktor Reinmets mäletab aegu, mil alla 40. aastase inimese infarkti nägi üliharva, nüüdsel ajal pole tegu enam sugugi haruldase juhtumiga. „40-45 aastaste inimeste südametervis halveneb. Ning, tõepoolest, valdavalt on tegu meestega.” Peamine põhjus on hooletu suhtumine oma eluviisi kombineerituna kõrge töökoormusega.

Doktor Reinmetsa sõnul ei ole asi niivõrd selles, et inimene pikki tööpäevi teeb, aga sellega kaasnevad tavaliselt pidev mure kohustuste pärast, stress, pingelised olukorrad, ärevus. „Adrenaliinitase organismis on kogu aeg kõrge ja see koormab südant.” Kui panna sinna juurde veel rämpstoitumine ja nigel kehaline aktiivsus, siis ongi juba mitu sammu infarkti suunas tehtud. Kuid kuidas on lood viimasel ajal aktuaalseks muutunud ülesportimisega? Kardioloog nendib, et nendegi osakonda on maratonidelt patsiente toodud, doktor mäletab, et üht kokkukukkunut tuli kiirabibrigaadil elustada lausa raja kõrval. „Palun arvestage oma võimetega ja tehke tervisesporti tõesti tervislikult!” Doktor Reinmets kiidab kestvusalade harrastamise heaks, aga manitseb eesmärkide püstitamisel, eriti kui tegu juba keskeas inimestega või vähese treeningukogemusega spordisõpradega.

Võrreldes muu südamehaigete kontingendiga on sellised juhtumid siiski küll jätkuvalt harvad. Tüüpiline infarktisaaja on tavaliselt suitsetaja, seda peab kardioloog Julia Reinmets üheks kõige levinumaks riskifaktoriks. Ka pärilikkusel on suur osa, kui peres on vanematel infarkt läbi põetud, on suurem võimalus selleks ka järeltulijatel.

Valvsad peaks oleka suhkruhaiged, kõrgenenud vererõhuga inimesed, ülekaalulised, ka neil on suurem oht saada südamehaigus. „Kui juba mitu faktorit on koos, tasub pärast neljakümnendat eluaastat seada sammud kardioloogi juurde, et südame seisukorrast ülevaade saada,” kinnitab doktor Reinmets. Selgub, et kuigi me valutame südant küll teiste inimeste küll erinevate olukordade pärast, ei oska me alati ära tunda, kui süda ise päriselt hädas on. „Mõnikord ei tunne inimene midagi, eriti diabeetikute puhul täheldatakse vaikset isheemiat. Aga inimesed mõtlevad ikka, et südamehaigus väljendub vasakul pool torkiva valuna. Tegelikult see nii pole,” väidab kardioloog. „Põhilised ennetavad märgid on pigistustunne, pressimine ja see avaldub rinnaku keskel. Kui suuremal kehalisel koormusel hakkavad niisugused aistingud tekkima, on põhjust edasisteks terviseuuringuteks.”

 

Äripäev
10. April 2018, 14:47
Vaata EST või RUS arhiivi