Milleks vajab organism tsinki?

Toidulisandina on tsink soovitatav neile, kel on probleeme naha, juuste või küüntega.
Toidulisandina on tsink soovitatav neile, kel on probleeme naha, juuste või küüntega.Foto: Scanpix/ PantherMedia
Nõrgad küüned, välja langevad juuksed, aeglaselt paranevad haavad, nägemishäired – need on mõned näited probleemidest, mis tekivad, kui kehas on tsingipuudus.

Tsink on organismis äärmiselt oluline mineraalaine, mis lööb kaasa paljudes organismi eluliselt olulistes protsessides. Eriti oluline roll on tsingil keha kasvufaasis, aga see on vajalik ka hilisema täisväärtusliku elu tagamisel. Organism vajab seda immuunsüsteemi toimimiseks, haavade paranemiseks, vere hüübimiseks, kilpnäärme funktsioonide tagamiseks ja nii mõnegi muu olulise kehatalituse juures, kirjutab Südameapteegi proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Mis põhjustab tsingi puudust? Kus tsinki leidub?

Tsingi puudust tingib ennekõike vale toitumine. Tasakaalustatud toidusedeli korral selle ohtu ei ole.

Juurviljadest on kehal tsinki raskem omastada kui lihast. Seega, kui tegeletakse mingilgi määral taimetoitlusega, tuleks veenduda, et toidus leiduks piisavas koguses tsinki. Reeglina on taimetoitlastel vaja tsinki toidulisandite näol juurde manustada.

Parimateks tsingiallikateks on:
- mereannid-austrid, krevetid, vähid,
- punane liha,
- piimatooted,
- munad,
- mandlid,
- kõrvitsa-, seesami- ja päevalilleseemned,
- rosinad,
- pärm,
- kaunviljad (oad, läätsed, kikerherned).

Keda tsingipuudus ohustab?

Tavapärasest suuremal määral tsinki vajavad rasedad ja kasvueas noored. Täiendavat tsingi vajadust tingib ka kõrge füüsiline koormus.

Tsingipuudus võib tekkida ka neil põhjustel:

- Pahedest viib tsingi taset organismis alla alkoholi liigtarbimine.
- Sarnaselt mõjub ka kõhulahtisus.
- Terviseprobleemidest tingivad tsingipuudust probleemid neerude ja maksa talituses.
- Leidub ka inimesi, kellel on pärilikult madal võime tsinki omandada.

Milleks me tsinki kasutame?

Üks viiendik organismis olevast tsingist leidub nahas ja see on kaasatud kudede uuendamise protsessi. Tsink mõjutab närvi-, immuun- ja reproduktiivse süsteemi tervist, samuti maitsemeelt, lõhnataju ning nägemist.

Tsinki on vaja haavade paranemiseks, valgusünteesiks, rakkude taastumiseks ning vabade radikaalide vastaseks kaitseks. Samuti on see oluline lastel normaalse kasvu tagamiseks.

Tsinki kasutatakse mitmete erinevate kaitsekreemide koostises, tekitades ilmastikuõrnadele nahapiirkondadele mehhaanilise kaitsekihi talvel külmakahjustuste vältimiseks ja suvel päikesekiirguse tagasipeegeldamiseks.

Paljud beebi nn mähkmekreemid sisaldavad tsinki, see imab niiskust ega lase lapse ihul hauduma minna. Juba haudunud kohti aitab tsinki sisaldav kreem aga ravida.

Samuti aitavad tsinki sisaldavad kreemid-salvid ravida ärritunud, põletikulist nahka ja ka lamatisi.

Kes võiksid tsinki toidulisandina juurde võtta?

Toidulisandina on tsink soovitatav neile, kel on probleeme naha, juuste või küüntega.

Samuti on tsingil immuunsust tõstev toime, tsinki sisaldavad imemistabletid, tsinki ja c-vitamiini sisaldav sprei on head nii kurgukäheduse ja -valu korral kui üldist immuunsust tõstva vahendina.

Tsingi manustamine

Tsink spreina manustatuna on kergesti omastatav, kuna jõuab läbi suu limaskesta koheselt vereringesse. Tsingi soovitatav päevane annus täisealisele inimesele on 15 mg.

 Allikas: Südameapteek

Äripäev
06. April 2018, 09:56
Vaata EST või RUS arhiivi