Teadlane: Eesti inimese toidulaud on kesine

Keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega.
Keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega.Foto: Scanpix
Uuringust selgub, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast.

"Tervist toetavast seisukohast on Eesti inimese toidulaud kesine," ütles Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk. Tervise Arengu Instituudi uuringu "Eesti rahva toidueelistused" tulemuste kokkuvõte näitab, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast. "Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on," lisas Nurk.

"Õhk meie ümber, materjalid, mida tarbime ja toit, mida sööme sisaldavad üha enam erinevaid aineosakesi ning meie kehad vajavad nende töötlemiseks abi," rääkis Tartu Ülikooli meditsiini-mikrobioloog Marika Mikelsaar.

"On tõestatud, et meid asustavad mikroobid peegeldavad ka meie tervist. Bakterite grupid on seotud nii toiduainete omastamise, ainevahetuse kui ka kehakaaluga. Head bakterid on seega abiks meie keha kaitsmisel haiguste ning rasvumise eest. Nii head kui ka halvad bakterid avalduvad aga teatud tingimustel – geneetika, toitumine, liikumine. Kõigi nende valdkondade kohta leiab tohutult palju informatsiooni, kuid kuidas eristada kasulikku kahjulikust?" kõneles Mikelsaar.

"Teadlastel on rahva ees suur vastutus – me peame mitte ainult teadma, vaid ka propageerima," jätkas mikrobioloog. "Käisin mitu aastat tagasi Lõuna-Koreas konverentsil, kus räägiti, et tervis, tulevik ja toit on omavahel tihedalt seotud ning rahvahulkadele on vaja toetavat informatsiooni, et tervisehädasid vältida. Leian, et teadlased ja arstid peaksid looma tänastest teadmistest kokkuvõte – broðüüri, millel on nii rahvahariduslik, põllumajanduslik kui ka majanduslik funktsioon. N-ö tavalisele inimesele on vaja öelda, kuidas oma tervist hoida," rääkis ta. 

"Ainevahetust peaks eelkõige toetama liikumise ja tasakaalustatud toitumisega, kuid vahel on vaja kehale pakkuda ka teaduslikult loodud piimhapet tootvaid baktereid, mis organismi enda kaitsevõimet toetavad," märkis Marika Mikelsaar.

Äripäev
26. March 2018, 10:56
Vaata EST või RUS arhiivi