Munarakkude külmutamine – lisavõimalus tänapäeva naisele

Aja jooksul on paranenud võimalused aidata neid, kel mingil põhjusel siiani järglaste saamine õnnestunud ei ole. Naistele, kel põhjus sobiva partneri puudumisel lapse saamist edasi lükata või kes soovivad terviseprobleemide tõttu säilitada tuleviku tarbeks terveid munarakke, tuleb appi munarakkude külmutamine. Samuti aitab see naisi, kes vajavad doonormunarakke.

„Munarakke külmutades on võimalik saada kas ise abi või annetada munarakke neile, kel lapse saamine siiani õnnestunud ei ole,“ tõdeb Nova Vita Kliiniku juhataja Karin
Rosenstein, lisades, et kuigi naiste soov järglasi saada on jätkuvalt suur, on esmasünnitajate vanus tõusnud ning rasedust planeeritakse pigem hiljem.

Peata oma munarakkude jaoks aeg
„Tänapäeva naine soovib esmalt lõpetada koolid, teha karjääri ning osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus. Tihti on nii, et kui naine oleks valmis juba lapsi saama, siis pole ta leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua. Seega põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse, on mitmeid. Tegelikult hakkab aga naise muna­rakkude reserv ja kvaliteet järk-järgult langema pärast 32. eluaastat ning viljakuse langus kiireneb oluliselt alates 37. eluaastast. Seega peaks munarakkude külmutamise peale mõtlema kindlasti enne 35. eluaastat,“ selgitab dr Liisa Viirmaa.

Juhul kui lapse saamine hilisemas eas loomulikul teel ei õnnestu, saab säilitatud munarakke kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduuris. Tihtipeale on naise geneetiliselt tervete munarakkude arv selleks ajaks oluliselt langenud. „Erinevus külmutatud munarakkude kasutamisel naise hilisemas eas on see, et muna­rakkude vanus on peatunud külmutamise hetkel, samas naise olemasolevate munarakkude arv on kahanenud ja neis võib leiduda rohkem geneetilisi muutusi,“ selgitab dr Viirmaa, lisades, et teine võimalus on kasutada doonormunarakke. „Oleme väga tänulikud naistele, kes on olnud Nova Vita Kliinikus muna­rakudoonoriks ja seeläbi aidanud viljatutel paaridel saada oma perre kauaoodatud beebi,“ tõdeb ta.

Abi nii tervislikel kui ka sotsiaalsetel põhjustel
Dr Viirmaa sõnul on munarakkude külmutamisel eelkõige meditsiiniline näidustus – näiteks kui naist ootab vähidiagnoosi tõttu ees keemia- või kiiritusravi. Lisaks on mitmeid mitte­onkoloogilisi seisundeid, kus munarakkude külmutamine võib vajalikuks osutuda. Näiteks immuunsupressiivne ravi alküleerivate ainetega teatavate autoimmuunhaiguste korral. Samuti vereloome tüvirakkude siirdamise vajadusel, kus enneaegse ovariaalse puudulikkuse tekkimise risk võib olla kuni 85%. Ning muude enneagset ovariaalset puudulikkust põhjustavate seisundite korral nagu endometrioos, munasarjade healoomulised kasvajad, geneetilised haigused. 

Mujal maailmas on üha enam levima hakanud munarakkude külmutamine ka sotsiaalsetel põhjustel, kus naine soovib teadlikult oma pereplaneerimist edasi lükata või ei ole leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua ja soovib seetõttu igaks juhuks oma munarakke külmutada. Munarakkude külmutamine ei anna naisele 100% garantiid, et hiljem nende rakkude kasutamisega kindlasti laps saadakse, kuna IVF-protseduuridest õnnestub tänapäeval keskmiselt kolmandik. „Seetõttu on soovitatav külmutada ja säilitada vähemalt 20 munarakku ning vajadusel teha protseduur läbi mitu korda,“ selgitab dr Viirmaa. Pigem on munarakkude külmutamine tema sõnul tänapäeva naisele üks lisavõimalus suurendada hilisemas eas lapse­saamise võimalust.
„Munarakkude külmutamiseks peab naine läbima ettevalmistava ravi, mille käigus stimuleeritakse tema munarasju hormoonidega, et ühes kuus küpseks rohkem kui üks munarakk. Munarakkude hankimine toimub tavaliselt üldnarkoosis toimuva protseduuri käigus, mis kestab 15–20 min, kokku kestab ettevalmistav ravi 2–4 nädalat ja taastumiseks oleks soovitatav võtta 1–2 päeva,“ selgitab naistearst.
Tavaliselt küpseb ettevalmistava ravi abil korraga 10–15 munarakku, aga ühest protseduurist saadav munarakkude arv võib erineda. Kõik protseduurist saadud küpsed munarakud külmutatakse ja säilitatakse vedela lämmastiku (–196 °C) keskkonnas.

Usaldus pikaaegse kogemuse kaudu
Nova Vita Kliinik tegeleb lastetuse raviga juba alates 1995. aastast. Kliiniku arstid püüavad esmalt selgitada välja lastetuse põhjuse ja vajadusel teostatakse kunstliku viljastamise protseduure. „Viljatusravi vajab keskmiselt iga 6.–10. paar ning kuigi ka IVF ei ole kõikvõimas – keskmiselt õnnestub 1/3 ravitsüklitest –, on siiski tore, et saame paljusid aidata. Mõni paar peab positiivse tulemuse saavutamiseks läbima mitmeid raviprotseduure,“ on dr Viirmaa sõnul prognoos tänapäeval hea. 

Nova Vitas alustati munarakkude külmutamise ettevalmistustega juba 2016 ning 2017. aastal külmutati siin ligi 300 munarakku, millest enamik olid doonorite munarakud. Sulatatud munarakke on hiljem edukalt kasutatud kehavälise viljastamise protseduurides.

Äripäev
13. March 2018, 09:31
Vaata EST või RUS arhiivi