Miks külmetuse vastu veel tõhusat ravi pole?

Teadlased on ametis mitme uue külmetusrohu katsetamisega ning tulevikus saame võib-olla end külmetuse vastu isegi vaktsineerida.

Reisijad seisavad bussis tihedalt üksteise ligi, niiskus riietelt auramas. Siin-seal õngitsetakse taskust salvrätt ning hõõrutakse sellega tilkuvat nina. Äkki kõlab üle salongi plahvatuslik atsihh. Üle 100 000 külmetusviiruse osakese lendavad aevastaja suust välja kiirusega umbes 100 km/h. Osa pisikutest maandub käsipuudel, millest reisijad kinni hoiavad, ning seal võivad need nakatada kõiki, kes nendega järgmise kahe ööpäeva jooksul kokku puutuvad.

Ennetada ei saa

Õnneks ei ole külmetustõbi eriti ohtlik, kuid erinevalt paljudest tõsisematest haigustest ei saa külmetust ennetada ega ravida. Kui jääd haigeks, pead lihtsalt ootama, kuni tatt mõne päeva pärast ninast tilkumise lõpetab. Viimastel aastatel on teadlased proovinud mitut paljulubavat külmetusravimit. Kui osagi neist ennast õigustab, siis võime mõne aasta pärast võtta lihtsalt tableti, kui märkame esimest sügelust suulaes, või lasta arstil teha vaktsiinisüsti, mis kaitseb meid enamiku viirusvariantide eest.

Külmetushaigused maksavad ühiskonnale igal aastal miljoneid eurosid. Üks Ameerika Ühendriikide uuring näitas, et külmetuse tõttu läheb aastas kaotsi 50 miljonit tööpäeva. Ainult neljandik kaotatud ajast veedetakse kodus teki all. Suurem osa läheb raisku, kui nakatunu ilmub tööle, ent on nii nohune, köhane ja valusa kurguga, et ei ole ligilähedaltki nii tulemuslik kui tavaliselt. Külmetus on kõige levinum nakkushaigus maailmas muu hulgas seetõttu, et seda ei põhjusta ainult üks teatud kindel viirus, vaid terve hulk viirusi.

Kui sa oled korra nakatunud näiteks rinoviirus HRV-A67-ga, moodustuvad sul selle vastu antikehad ja sa oled hilisemate rünnakute suhtes immuunne. Kuigi HRV-A67 ei saa sind enam haigeks teha, ei ole su organism sugugi valmis tõrjuma näiteks koronaviiruse HCoV-229E või veel ligikaudu 200 külmetusviiruse rünnakut.

Ühisosa ikkagi olemas

Paljusid külmetusviirusi ühendab see, et need nakatavad nina ja neelu limaskesti ning tekitavad tüüpilisi sümptomeid, nagu tilkuv nina ja köha. Sellega sarnasused ka lõpevad. See tähendab, et tõhus külmetusevastane ravim peab mitte täpselt sihtima ühte viirust, vaid n-ö tulistama haavlitega, püüdes tabada kogu külmetusviiruste paletti.

Seetõttu ei olegi külmetuse vastu veel vaktsiini. Vaktsiinid on suunatud väga täpselt ühe haigusetekitaja vastu. Näiteks gripi puhul saavad teadlased välja valida ühe viirusvariandi, mis meid tõenäoliselt järgmisel talvel tabab, ja töötada selle vastu välja vaktsiini. Ent selleks, et kaitsta meid tõhusalt külmetuse eest, peaks arstidel olema põhimõtteliselt 200 vaktsiini.

Samas näevad teadlased tunneli lõpus valgust, sest teadaolevatest külmetusviirustest 99 on lähedas suguluses ning kuuluvad rinoviiruste rühma. Üheskoos põhjustavad need ligikaudu 40 protsenti kõigist külmetusjuhtudest. Hoolimata erinevustest on neil siiski sedavõrd palju sarnasusi, et ühise ravimi väljatöötamine võib osutuda võimalikuks.

Loe külmetuse raviväljavaadetest lähemalt märtsikuu Imelisest Teadusest!

Äripäev
23. February 2018, 11:35
Vaata EST või RUS arhiivi