Puugid paari kuu pärast taas liikvel

Puukborrellioosist on ohustatud valdav osa Eesti elanikest.
Puukborrellioosist on ohustatud valdav osa Eesti elanikest.Foto:
Puugid muutuvad aktiivseks juba aprillis, seega on käes just õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerima hakata.

Kõige levinum puukidega edasi kanduv haigus Eestis ja ka maailmas on Lyme'i tõbi ehk puukborrelioos. Haiguse nimi tuleneb tekitajast Borrelia burgdorferi. Haigus kahjustab erinevaid organeid ning kulgeb sageli mitmes staadiumis, kirjutab terviseinfo veeb.

Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohal tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võivad pea- ja lihasvalu, hiljem ka nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Borrelioosi ei saa ennetada vaktsineerimisega, aitab vaid tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. Haigus allub enamasti antibiootikumravile. Eestis on haigestumus puukborrelioosi üks kõrgemaid Euroopas - üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta.

Puukentsefaliit on meil esinevatest puugihaigustest kõige raskemini kulgev haigus. See kandub edasi puugihammustusega, lisaks on võimalik nakatuda töötlemata kitsepiima ning toorpiimal põhinevate piimatoodete tarbimisel.

Erinevalt teistest puukidega edasi kanduvatest haigustest on haigust võimalik ennetada eelneva vaktsineerimisega, kuid vaatamata sellele on puukentsefaliiti haigestumus sarnaselt borrelioosile Eestis Euroopa üks kõrgematest, keskmiselt kümme juhtumit 100 000 elaniku kohta. Puukentsefaliidi põdemine annab eluaegse immuunsuse.

Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, on haigestumistase teadmata.

Puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimisel on kaks põhilist skeemi: n-ö tavaline ja kiire. Mõlema skeemi puhul on vaja kolme vaktsiinidoosi, erinevus on perioodide pikkuses süstide vahel.

Tavalise vaktsineerimisskeemi puhul on esimese ja teise doosi vahe 1–3 kuud ning teise ja kolmanda doosi vahe 9–12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse kolme aasta pärast ning sellele järgnevad re-vaktsineerimised iga viie aasta järel (v.a. üle 60 aasta vanused inimesed, kes peavad tegema re-vaktsineerimist iga kolme aasta järel). Pärast teist doosi toimib vaktsiin juba päris hästi, ehk kui tahta järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris. Parem on aga aasta varem ehk eelneval hooajal.

Kiiret vaktsineerimist tehakse tavaliselt vahetult enne hooaega. Lisandub täiendav doos. Dooside vaheline aeg on lühem: esimese ja teise doosi vahele jääb üks nädal, teise ja kolmanda vahele kolm nädalat. Seejärel tehakse aasta pärast neljas süst. Korduv vaktsineerimine toimub samuti 5 aasta pärast nagu ka järgmised re-vaktsineerimised (erandiks taas üle 60aastased inimesed, neil on mõlemad kolme aasta pärast).

Pöördu arsti poole, kui su enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik või on tekkinud palavik, pea-, selja -või lihasvalu. Samuti siis, kui hammustuskoht punetab, on paistes või on tekkinud laienev punetav laik ning kui sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Puugihammustuse riskirühma kuuluvad inimesed, kelle igapäevane töö- või igapäevaelu on seotud õues viibimisega:

  • näiteks metsa- ja põllutöötajad, postiljonid, veokijuhid, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, tervishoiutöötajad jpt
  • ohualade piirkondades elavad inimesed
  • matkajad (sh automatkajad, kes teevad tee ääres puhkepause)
  • seenelised ja marjulised, jahimehed
  • pered, kes käivad tihti looduses
  • sportlased, kes treenivad metsas või mujal hooldamata radadel
  • koeraomanikud, kes jalutavad lemmikutega hooldamata pargi- või metsaradadel
  • looduseuurijad, kelle uurimistöö nõuab näiteks proovide võtmist, taimede korjamist või metsloomade jälgimist loodustingimustes
  • loodusfotograafid
Äripäev
02. March 2018, 15:31
Vaata EST või RUS arhiivi