Diabeet tõstab oluliselt insuldi riski

Rein on tubli ja töökas meesterahvas, kelle sõnul on diabeet tugevalt muutnud tema suhtumist ellu ja iseendasse. II tüübi diabeetik on ta teadlikult olnud 16 aastat. Artiklis jutustab Rein oma isikliku kogemuse alates II tüübi diabeeti diagnoosist, insuldi üleelamisest, kuni selleni, kuidas leidis oma elus tasakaalu ja julgeb täna enda kohta öelda mitte-diabeetik.

"Ma olen seisukohal, et diabeet  algab oluliselt varem kui see diagnoositakse. Enne minu koolitee algust öeldi, et mul on "südamereuma". Olin ka paar korda haiglas uuringutel aga mis mul tegelikult viga oli, seda ei teagi. 2002. aastal diagnoosis perearst mul II tüübi diabeedi. Esialgu ei osanud ma selle teadmisega midagi peale hakata. Suhkru näidud olid 7 ja 10 vahel (normaalne tase on 3,5-5,5). Põhjust, miks suhkur sedasi kõikus, ma tol ajal ei osanud arvata, veel vähem midagi teha. Raviplaan oli ikka sama. Tänaseks julgen öelda, et II tüübi diabeedi tagajärjel tekkinud tüsistused, on väga tugevalt muutnud minu suhtumist ellu ja ennekõike iseendasse. Ma usun, et kui ma oleksin pärast diagnoosi saamist varem osanud oma keha kuulata ja teha sellele vastavalt ka korrektuure toitumisharjumustes  siis oleks õnnestunud ka mõni tüsistus ära hoida," kõneleb Rein.

"Kümme aastat tagasi kui töötasin ühes edukas erafirmas mäletan, et tundsin, kuidas mu elutegevus  muutus rutiinseks rulliks. Ei jõudnud ei füüsiliselt ega vaimselt enam taastuda. Aeg-ajalt selleks, et üleval püsida või roolis mitte magama jääda, sai segatud kokakoolat ja kanget kohvi. See oli nagu tuumakütus, mis andis energiat ja ergutust ning sai jälle paar kolm tundi tööd teha. Tol ajal ma ka suitsetasin, keskmiselt 20 sigaretti päevas, kuid tänaseks olen ma juba seitse aastat mitte-suitsetaja. Praeguseks olen ma ka palju rahulikuma töö peal ja lõpetan oma tööpäeva umbes kell kolm päeval, sest diabeedi tüsistused on mõjutanud ka minu nägemist," kirjeldab Rein oma pingelist tööperioodi.

Diabeedile järgnes insult
"Olles olnud mõned aastat rahulikuma töö peal, tabas mind insult. See oli mulle hoiatus minu füüsilise keha poolt, andes märku, et organismis ei ole kõik enam korras. Kui me teadlikult õpiks rohkem oma keha tundma ja kuulama ning tajuma, siis märkaksime me palju kiiremini keha poolt tulevaid hoiatusi, mis võiks viidata sellele, et kehale midagi ei meeldi ja tuleks midagi muuta. Üldiselt on ikka nii, et inimene peab ikka "paugu" kätte saama, enne kui hakkab mõistma. Minu puhul pani insult mind teistmoodi mõtlema ja oma keha rohkem austama. Kõige olulisem on see, et ma ei kurda, sest tänu oma kogemusele olen saavutanud oma elus tasakaalu. Ma ei ole terveks saanud, mul on vaja rohtu, sest see on mu organismi abivahend, kuid ma julgen öelda, et ma hakkasin teiseks inimeseks - ma hakkasin mitte-diabeetikuks. Kasutasin sama meetodit nagu suitsetamisegagi, ma ei "jätnud suitsetamist maha", ma hakkasin mitte-suitsetajaks. Ma olen meditsiinilises mõttes diabeetik, kuid  hingelt diabeetik ma ei ole.

Olen veendunud, et nii mõnigi diabeetik on mõelnud, et "tahaks mingisugust lahendust, aga ma ei oska, ma ei tea, mida teha ja ma ei oska kuskile pöörduda". Täpselt minu diabeet see alguses oligi, ma sumpasin teadmatuses. Kõige raskem, millest tuli läbi hammustada, olid küsimused, mida ma võin süüa ja mida ma ei või. Nüüd aga pean õiget toitumist väga oluliseks ja see ei kehti mitte ainult diabeetikute puhul, vaid kõikide inimeste jaoks tervis tugineb sellel. Ei insuliinravi ega suitsetamisest loobumine pole minu kaalu mõjutanud, vaid kõik saab alguse sellest, kui vaadata kriitiliselt üle oma toitumine ja ohjata stressi. Praegu olen ma täiesti normaalkaalus. Mina sain suuresti abi toitumisnõustajalt, mis tegi mu toitumise oluliselt lihtsamaks ja stressivabamaks. See tekitas huvi ka minu abikaasas, kes hakkas ka oma toitumisele tähelepanu pöörama ning praegu kasutame me koos sama veebipõhist toidumenüü koostamist, mis on mõeldud tervetele inimestele. Oma kogemuste läbi julgen öelda, et lisaks arsti ja patsiendi suhtele, on kolmandaks oluliseks osapooleks toitumisnõustajad. Nii kummaline kui see ka pole, siis teadlik toitumine ja toitu suhtumine on midagi, millest inimesed väga palju ei tea, kuid on meie terve keha ja tervise aluseks. Seda sõltumata sellest, kas inimene on diabeetik või mitte.

"Mulle tundub, et kui inimesel diagnoositakse diabeet, siis mõnedele tundub see surmaotsusena, kuid ma ütlen, et ei maksa karta. Kõige olulisem on mitte pidada end haigeks või end selletõttu pidevalt haletseda. Kõik on iseenda mõtlemises kinni. Inimorganism on võimeline tegema imelisi asju. Lisaks, ma soovin, et patsiendid ja arstid kuulaksid rohkem teineteist, sest mõnikord on tähelepanelik kuulamine patsiendi jaoks rohkem väärt kui tablett," julgustab Rein olema positiivne.

Ta julgeb öelda, et II tüübi diabeediga saab väga edukalt toime tulla, kuid vajab mugavustsoonist väljatulemist ja tapvate harjumuste muutmist nii toitumises kui ka füüsilises tegevuses. Tuleb leida tasakaal nii kehas kui hinges. "Kõige raskem on tasakaalu leidmine hinges, sest himusid ja meelitusi on palju aga tasakaalukaid ning mõistvaid sõpru ja lähedasi on vähe," kõneleb Rein.

 

 

Diabeedihaigel on suur risk südamehaiguste tekkeks

Kardiovaskulaarhaiguste ja II tüübi diabeedi seoseid kommenteerib MTÜ Diabeedispetsialistid diabeediõde, Maarja Randväli (RN, Msc)

"Diabeedihaigetel on 2-3 korda suurem risk südamehaiguste tekkeks kui neil, kellel diabeeti ei esine. Kardiovaskulaarhaigused on II tüübi diabeedi haigete hulgas peamised surma ja raske puude põhjustajad. Peamised tegurid, mis diabeetikutel südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski tõstavad on kõrge veresuhkur, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli tase ja ka suitsetamine. Diabeetikutel on kõrgenenud insuldi, rinna angiini, müokardi infarkti (südameinfarkt), perifeersete arterite haiguste (väikeste arterite) ja südamepuudulikkuse risk," selgitab MTÜ Diabeedispetsialistid diabeediõde, Maarja Randväli.

Insult ei ole tema sõnul omaette haigus, vaid paljude haiguste tüsistus ning seda ka diabeedi puhul. Tähtsamaiks insuldi riskiteguriks on hüpertensioon ehk kõrgenenud vererõhk, mis suurendab insuldi riski ligikaudu 3 korda. Tuleb teada, et insuldi sümptomid tekivad äkki. Peamised sümptomid on ootamatu nõrkus ja tuimus jalades, kätes, näos, ootamatu segasusseisund (raskused rääkimise ja arusaamisega), nägemisraskused, peapööritus, peavalu. Insuldi riskiteguriteks on mitu haigust ja seisundit, näiteks suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, suur kehakaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge vererõhk, diabeet, südame rütmihäired, suur vere kolesteroolisisaldus. "Insuldi riskiteguriteks on kindlasti ka töö intensiivsus ja stress. Diabeedi korral on stress ja depressioon ka tagajärg, mis võib olla seotud haiguse - diabeedi - kurnatusest, mis siis omakorda võib viia teiste organsüsteemi tüsistusteni nagu on seda insult," lisab Randväli.

Et vältida edaspidi võimalikke tüsistusi, tuleb diabeetikul regulaarselt ja korrektselt mõõta nii oma veresuhkrut, vererõhku kui ka kolesterooli taset. Lisaks toituma tervislikult ning olema füüsiliselt aktiivne vastavalt oma seisundile ja võimalustele. Samuti tuleks loobuda ka suitsetamisest ja mitte liialdada alkoholiga. Need tegevused aitavad ennetada raskeid haigusi ja vähendada nii enneaegse suremuse riski kui ka ravikuludele kuluvaid summasid.

 

 

 

Äripäev
22. February 2018, 10:07

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi