Sport ja äkksurm - kes on ohustatud?

Kuidas südamesäästlikult treenida ning milliseid ohumärke sportides silmas pidada? Nõu annab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog, südame rütmihäirete ravile spetsialiseerunud doktor Kaido Hanni.

Mida nimetatakse koormusega seotud äkksurmaks? Koormusega seotud äkksurm on seletamatu, muidu teadaolevalt tervel inimesel, kas koormuse ajal või kuni tund peale füüsilist koormust tekkinud südame seiskumine, mis on toimunud tunnistajate juuresolekul.
Äkksurma esineb harva (1:100000-1:300000 juhtu) ning 80-85 protsendil on see seotud südame-veresoonkonna haigustega. Üle 40 aastastel on valdavaks põhjuseks koronaarhaigus ehk südame isheemiline haigus ja alla 40 aastastel enamasti pärilikud arütmogeensed südamehaigused (kardiomüopaatiad ja ioonkanali haigused).

Kellel on suurem risk? Sportimisel on kaks olulist viisi, esimene on nn regulaartreening ja teine kestvussport. Ka mõõduka koormuse korral saame enda tervist edendada – näiteks regulaartreening viis korda nädalas 30 minutit korraga annab positiivse tulemuse südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Kestvusspordi puhul on treeningute eesmärgiks jõuda rohkem, kiiremini ja kauem... See on aga teataval määral seotud riskiga ja eelkõige neile sportlastele, kellel on juba eelsoodumus tervisehäire tekkeks.

Kõrge riski all olevateks sportlasteks loetakse:

  • Mehi
  • Vanust 40 kuni 45a
  • Kardiaalset lisariski (hüpertensioon e kõrge vererõhk, suitsetamine)
  • Varasemat madalat treenitust
  • Intensiivset treenimist madala treenitusega
  • Kahjulikke keskkonna faktoreid.

Sportlaste äkksurma ennetamisel mängib olulist rolli skriining. Südamehaiguste kõrgenenud riskile võivad viidata rütmihäired, teadvuse kaotamise hood, äkksurma esinemine perekonnas. Kui on alust kahtlustada südamehaigust, tuleks kindlasti enne sporditegemisega alguse tegemist läbida põhjalikud meditsiinilised uuringud. Tavaliselt tehakse EKG ning kui see näitab kõrvalekaldeid, siis uuritakse südant täpsustavate piltdiagnostiliste meetodite abil (näiteks ehhokardiograafia e EHHO ja MRI). Keskealisel sportlasel on oluline hinnata Score riski (SCORE kalkulaator on välja töötatud kardiovaskulaarhaiguse esmaseks ennetamiseks.) Kõige sagedasemateks äkksurma põhjusteks loetakse hüpertroofilist kardiomüopaatiat (HKMP), isheemiatõbe (SIT), arütmogeenset parema vatsakese düsplaasiat (ARVD).

Head reeglid sportimiseks:

  • Lähen arsti juurde kui tunnen end sportimisel halvasti.
  • Teen soojendust ja lõdvestan ennast korralikult iga sportimise ajal.
  • Ei unusta joomist sportimise ajal.
  • Halva enesetunde foonil intensiivselt ei spordi.
  • Ei suitseta! Kindlasti 2 tundi enne ja 2 tundi pärast sportimist.
  • Ei tarvita ühtegi ebaseaduslikku ravimit.
  • Ei spordi haigena.
  • Enne sportimisega alustamist peaksid mehed tulema kardioloogi vastuvõtule enne 35-t eluaastat ning naised enne 45-t eluaastat. Tervisekontrolli vajavad kindlasti riskigruppi kuuluvad inimesed. Skriiningu metoodika on lihtne, sisaldades anamneesi võtmist, füüsikalist uurimist ja EKG-d. 

Trikid enesekontrolliks ja koormuse piiramiseks struktuurse südamehaiguse puhul:

  • Kaebuste ilmnemisel lõpetan koormuse.
  • Saan veel terve lause välja öelda.
  • Mul on soe, higistan kergelt.
  • Pulss on „treeningpiirides".
  • Borg`i skaala 3-5 (mõõdukas väsimus). Rootsi arst dr Gunnar Borg oli esimene teadlane, kes selgitas treeningu pulsisageduse ja subjektiivse pingutustunde vahelist seost. Ta koostas arvuskaala, mille järgi saab hinnata tunnet pingutamisel ning mida hiljem on täiendatud.
  • Haigena ei spordi.

Kokkuvõttes võib siiski öelda, et kardiaalne äkksurm sportimise ajal on äärmiselt harv, mistõttu sportimisest tulenev tervislik kasu on suurem kui risk. Regulaarne füüsiline aktiivsus on tähtis südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel, see mõjub soodsalt vererõhule, rasvade põletamisele ja langetab nii kardiovaskulaarset suremust.

Äripäev
20. February 2018, 08:33
Vaata EST või RUS arhiivi