Lastel esineb üha rohkem kõrget vererõhku

Kõrget vererõhku peetakse tavaliselt rohkem kesk- ja pensioniealiste tervisemureks, kuid vererõhuprobleeme võib esineda ka väikelastel, lastel ja murdeealistel, kuid Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul esineb seda üha rohkem ka lastel.
Hinnanguliselt ühel murdeeas lapsel kahekümne viiest esineb kõrget vererõhku. Väikelaste puhul on see tavaliselt seotud enneaegse sünniga, aga ka neeru- või südameprobleemidega. Kõrge vererõhu esinemissagedus on ka laste seas tõusuteel ja asjatundjate arvamusel on see ennekõike seotud laste ülekaalulisusega.

Paljudel kõrge vererõhuga lastel muid tervisemuresid ei ole, kuid sama probleem esineb sageli ka nende lähisugulastel. Samuti võib tegemist olla ebatervisliku eluviisiga, mis tähendab mitte-kvaliteetset toitumist, stressi, ülekaalu ja vähest füüsilist aktiivsust. Kui kõrge vererõhuga midagi ette ei võeta, siis võib see põhjustada südame, veresoonkonna, aju, neerude ning ka silmade kahjustusi. Kõrget vererõhku aga aegsasti ravides ja jälgides ootab niisuguseid noori ees igati täisväärtuslik ja aktiivne elu.

Mis on vererõhk?

Lihtsustatult öeldes on vererõhk surve, mida veri avaldab veresoontele siis, kui süda pumpab verd. Kui süda tõmbub kokku ja pumpab verd soontesse, siis vererõhk tõuseb. Südame lõdvestudes rõhk langeb. Teatud määral on vererõhk arterites alati olemas, seega tekitab vererõhku nii verd arteritesse pumpav süda kui ka arterid, mis hakkavad sellele voolule vastu.

Vererõhk ei ole kunagi konstantne ja võib iga minut muutuda. Rõhk on erinev füüsilise aktiivsuse ja puhkuse ajal ning sõltub kehatemperatuurist, toiduvalikust, meeleolust, keha asendist, aga ka tarbitavatest ravimitest.

Mida kõrge vererõhk meiega teeb?

Kõrge vererõhk tähendab, et nii süda kui ka arterid on tavapärasest tunduvalt suurema koormuse all. Kui vererõhk püsib pikka aega kõrge, ei pruugi süda ja arterid enam nii hästi töötada, nagu nad peaksid. Samuti võib koormus mõjutada ka teisi olulisi organeid nagu näiteks neere ja aju. Harvadel juhtudel kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, nägemishäired, peapööritus, ninaverejooks, südamekloppimine ja iiveldus. Kui lapsel on tõsiselt kõrge vererõhk ja tal esinevad ülalmainitud sümptomid, tuleks meditsiinilist abi otsida kohe.

Kõrge vererõhu põhjused

Laste kõrge vererõhu põhjused on olenevalt vanusest erinevad. Mida noorema lapsega on tegemist, seda tõenäolisemalt võib tegu olla mõne haigusega. Imikute puhul mõjutab kõrge vererõhk eeskätt enneaegselt sündinud lapsi. Mõnel vastsündinul ilmneb kõrge vererõhk neerude, kopsude või südame ja veresoonkonna probleemide tõttu. Kooliealistel lastel seostatakse kõrget vererõhku tavaliselt ülekaalulisusega. Samas võivad põhjustajateks olla ka probleemid neerudega, häired veresoonestikus või hormonaalses tasakaalus.

Tänapäeva lapsed saavad kiiresti täiskasvanuteks ja seetõttu tuleb märkida, et vererõhku võivad tõsta ka mõned ravimid nagu näiteks steroidid või suukaudselt võetavad rasestumisvastased vahendid. Samamoodi võib mõjuda ka alkoholi, energiajookide või uimastite tarbimine.

Kõrgel vererõhul ei ole enamasti märgatavaid sümptomeid ja seetõttu on diagnoosimine lastel keerukas. Vererõhk võib päeva jooksul palju kõikuda ja tavaliselt on täpse diagnoosi saamiseks vaja läbida põhjalikud uuringud. Loomulikult on erandiks erakordselt kõrge vererõhk, mis nõuab viivitamatut ravi.

Ainus moodus teada saada, kas lapsel esineb kõrge vererõhk, on sooritada regulaarseid mõõtmisi. Tavaliselt on abiks, kui mõõtmisi saab teha väljaspool arstikabinetti ja mõõta võiks alati siis, kui laps puhkab. Arstid alustavad lastel vererõhu mõõtmist tavaliselt alates kolmandast eluaastast. Seega on väga tähtis käia arsti vastuvõttudel, eriti juhul, kui lapsel on kalduvus ülekaalulisusele või on suguvõsas kõrgvererõhu tõbe varem esinenud.

Juhul, kui vererõhu tõus on põhjustatud haigusest, siis vererõhu normaliseerimiseks piisab reeglina haiguse väljaravimisest. Kui kõrgenenud vererõhk ei ole haiguse tagajärg, siis võib arst soovitada kaalu langetamist, treeninguid, vähem arvuti taga istumist, muutusi toitumises ja vahel isegi lõõgastumistehnikaid. Kindlasti ei tohi lapsed suitsetada.

Kuidas vererõhku normis hoida või seda alandada?

Esimesel kohal on kindlasti tervisliku kehakaalu saavutamine ja hoidmine. Ülekaalulisuse puhul soovitatakse oma igapäevasesse plaani võtta vähemalt 30 minutit aeroobset liikumist, sest kehaline aktiivsus on vererõhu alandamiseks võtmetähtsusega. Kõrge vererõhuga lapsed peaksid tegelema spordiga vähemalt 1 tund iga päev – selleks sobib kergema koormusega tegevus nagu näiteks sörk, aga vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks lisaks tegeleda tõsisema treeninguga. Sport on keelatud neil lastel, kellel esineb väga tõsine kõrgvererõhktõbi. Sellisel juhul ei tohi tegeleda tõstmise, kulturismi ega muude jõutreeningutega, kuni vererõhk ei ole kontrolli all ja arst ei ole andnud treeninguteks luba.

Kõrge vererõhu puhul on kolmandaks oluliseks teguriks tervislik toitumine. Laste (aga ka täiskasvanute) toit võiks sisaldada palju juur- ja puuvilju, madala rasvasisaldusega piimatooteid, kiudainerikkaid toite ning vähe süsivesikuid, rasvu, töödeldud toiduaineid ja suhkrurohkeid jooke. Samuti on soovitav valmistada roogasid vähese soolaga ja ka lauas vältida soola lisamist toidule. Ettevaatlik tasub olla söökidega, milles on palju n-ö peidetud soolasid. Nendeks on näiteks võileivad, pitsad ja paljud restoranide ning kiirsöögikohtade road.

Enamik arstidest eelistab mõõdukalt kõrge vererõhuga lapsi vererõhuravimitest säästa, aga kui eelmainitud elustiilimuutused ei too soovitud tulemust, ei pruugi ravimisest pääseda. Tuleb meeles pidada, et kuigi keskmiselt või mõõdukalt kõrge vererõhk on laste puhul harv nähtus, võib see ajapikku kahjustada südant, neere ja veresoonkonda. Seega on oluline diagnoosida haigus võimalikult vara ja võtta kasutusele vajalikud abinõud.

Äripäev
01. February 2018, 12:02
Vaata EST või RUS arhiivi