Arvuta välja oma soolatarbimine

Sool.
Sool.Foto: Scanpix/Caro
Ülemäärane soola tarbimine koormab ja kuivatab organismi, ka võib olla see üks kõrgenenud vererõhu põhjuseid.

Toidu maitsestamiseks ei ole soola vaja. Tänapäeval on selleks palju teisi võimalusi – erinevad värsked ja kuivatatud ürdid, maitsetaimed, soolata maitseained, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi toitumine.ee lehel.

Vaata soolaklakulaatorist, kui palju sina päevas soola sööd.

Kui räägitakse tavalisest lauasoolast, peetakse silmas naatriumkloriidi. Päris naatriumita ei saa – organism vajab seda oma toimimiseks väikeses koguses. Samas isegi mitmekesiselt toituvad inimesed, sealhulgas ka need, kes teevad valdavalt oma toidu ise värskest toorainest ning kasutavad pooltooteid ja valmistoitu harva, kipuvad naatriumi saama soovitusest rohkem.

Naatriumi liigtarbimine võib tekitada turseid, põhjustada naha ja limaskestade kuivamist, koormata neere, tõsta vererõhku.

Naatriumi füsioloogiline vajadus täiskasvanutele on nii suur nagu seda sisaldub umbes 1,5 grammis soolas.

See ei tähenda, et peaksime soola sööma. Naatriumi sisaldub toitudes ka looduslikult, näiteks ühe grammi "soola" saab umbes 350 grammist soolata keedetud kana- või kalkunilihast, aga ka umbes kuuest munast.

Teine ja väga suur osa naatriumist jõuab meie toidulauale töödeldud toidu kaudu. Umbes grammi soola saab näiteks 100 grammist (2–3 viilu) leivast või 50 grammist (5–8 viilu) juustust. Keeduvorstide, viinerite, sinkide, peekoni soolasisaldus sõltub tootest, kuid võib mõne puhul ulatuda isegi kolme grammini 100 grammi toote kohta.

Soola maksimaalne päevane lubatud kogus (kõikidest allikatest kokku, sh looduslikult saadud naatrium) on täiskasvanutele 6 grammi ning 2–9aastastel lastel 4 grammi. Seega saab lasteaialaps 100 grammist soolasemast lihatootest pea kogu päevas maksimaalselt lubatud soolakoguse.

Soola ja naatriumi kohta saab rohkem lugeda soolavoldikust

 

Äripäev
01. February 2018, 16:30

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi