Südame kontraktsiooni (ehk kokkutõmbumise) ehk süstoli ajal tekkivat rõhku nimetatakse süstoolseks rõhuks. Südame lõõgastumise ehk diastoli ajal tekkivat rõhku diastoolseks rõhuks.

Vererõhk loetakse normaalseks siis, kui süstoolne rõhk on ligikaudu 130 ning diastoolne 85 mmHg (millimeetrit elavahõbedasammast).

Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab süstoolse rõhu piiri 140 ning diastoolse rõhu piiri 90 mmHg.

Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg.

Kuidas vererõhku õigesti mõõta?

  • Vältige 30 minutit enne vererõhu mõõtmist suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.
  • Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda.
  • Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole.
  • Vajadusel tuleb mõõta vererõhku mitu korda paari minuti järel.
  • Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all ning mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istuge seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.
  • Vererõhu mõõtmise ajal ei tohi rääkida ega hoida jalgu risti.
  • Vererõhuaparaadi mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) asetage mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhuaparaadi juhendis või paluge arstil-apteekril õige koht ette näidata).

Põhilised vead vererõhu mõõtmisel:

  • Vererõhu mõõtmisel ei tohi keha ja käsi pinge all olla. Käsi ei tohi olla üles tõstetud.
  • Mansett ei asu südame kõrgusel. Näiteks istutakse diivanil või toolil ja käsi pannakse kõrgemale lauale. Eriti oluline on see randmeaparaadi puhul, et mansett asuks südame kõrgusel. Kui mansett asub südamest kõrgemal, siis tulevad vererõhuväärtused madalamad, kui mansett asub madalamal, siis kõrgemad.
  • Kõrge vererõhuga patsiendid on  sageli ka ülekaalulised, seetõttu tuleks kindlasti jälgida, et kasutusel oleks kehasuurusele vastav mansett. Kui mansett on liiga kitsas, siis tulevad vererõhuväärtused kõrgemad, kui liiga lai, siis madalamad.
  • Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanemaealistel. Esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt ning järgnevad korrad mõõta kõrgema näidu andnud käelt.