Raadios: emakakaelavähk on üks väheseid, mida saab ennetada

Naistearst Inga Aavik
Naistearst Inga AavikFoto: ERR
Vikerraadio hommikuprogrammis rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla naistehaiguste keskuse vanemarst Inga Aavik sellest, miks on hea, et riik hakkab pakkuma võimalust tütarlaste vaktsineerimiseks HPV vastu ning miks on oluline end kaitsta.

Emakakaela vähk on üks vähestest vähivormidest, mille vastu saab vaktsineerida. Emakakaela vähki põhjustab inimese papilloomiviirus.  Eestis on olnud vaktsiin mõned aastad. Esimesena jõudis siia neljavalentne  papilloomiviiruse vaktsiin Silgard, järgmiseks vaktsiin Cervarix  ning nüüdseks on olemas ka kõige hilisem vaktsiin Gardasil 9, mis kaitseb 9 kõige ohtlikuma papilloomiviiruse eest.

Gardasil 9 on see vaktsiin, mis võetakse riiklikku vaktsineerimise süsteemi ja  millega hakatakse 12-aastaseid tüdrukuid vaktsineerima. Kui vanematele kui 14 eluaastat on vaja teha kolm doosi poole aasta jooksul, siis tüdrukutele vanuses 12 kuni 14 eluaastat piisab  kahest doosist. Vaktsineerimise mõju on pikaajaline, kas ka eluaegne seda hetkel uuritakse.  Vaktsineerimine hakkab toimuma koolipõhiselt ja sihtgrupp on 12-aastased tütarlapsed.  Esimesel paaril aastal vaktsineeritakse 12-14-aastaseid tüdrukuid ning alates aastast 2020. aastast ainult 12-aastaseid.

Kindlasti tasuks vaktsineerida ka vanematel kui 12-aastastel tütarlastel enne suguelu alustamist, kuna papilloomiviirus levib sugulisel teel.  Suure tõenäosusega on sugueluga alustanud tüdrukutel juba papilloomiviirus olemas. Tehtud uuringute põhjal võib väita, et ligi 80%  inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt üks kord elu jooksul .  Papilloomiviirus on väga nakkav ning levib nahknaha ja limaskesta kokkupuutel. Ka kondoom ei kaitse 100% papilloomiviiruse eest.

Kui emakakaelavähk avastatakse varakult, on vähk ravitav suhteliselt hästi. Hilisemas staadiumis avastatuna ei pruugi emakakaelavähk enam ravitav olla. Vähi ennetamiseks on vaja lisaks vaktsineerimisele teha PAP-testi regulaarselt iga kolme aasta tagant alates 21. eluaastast.

Eestis on neli korda kõrgem emakakaelavähki haigestumine kui näiteks Soomes. Vahe  Soomega on püsinud pikka aega. Soomes käivitus skriiningprogrammid hästi ning  naised käivad  väga usinasti PAP-testi tegemas. Tänu sellele saavad ka kõik vähi algsed seisundid kiirelt avastatud. Eesti naised aga ei kasuta aktiivselt skriiningprogramme, mis on põhjus, seda ei oska ka dr Aavik öelda.  Dr. Aavik paneb naistele südamele, et väga oluline on külastada oma naistearsti regulaarselt.

Vikerraadio intervjuud "Tüdrukud saavad HPV vaktsiini tasuta" saab kuulata SIIT.

 

Äripäev
29. January 2018, 13:30

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi