Kolm küsimust gastroentroloogile

Põhjuseid, miks väljaheites võib leiduda verd, on Ida-Tallinna Keskhaigla gastroentroloog Benno Marguse sõnul mitmeid.

Veri väljaheites: millised on variandid?

Tähtis on väljaheite värvus. Kui on tegemist makroskoopilise veritsusega soolest, siis see toonib väljaheite mustaks. Musta värvi väljaheite ehk meelena veritsus on pärit seedetrakti ülaosast.
Kui tegemist on hematoheesiaga, on veri punane.

Veritsus on siis pärit pärasoolest või seedetrakti alumisest osast. Pärasoolest või pärakukanalist pärinev veri ei ole väljaheitega segunenud, kõrgemalt eritunud veri võib olla väljaheitega segunenud.
On olemas ka mikroskoopiline, silmale nähtamatu veritsus soolest – sellest annab märku väljaheite peitvere testi positiivne tulemus.

Millest peamiselt on põhjustatud veri väljaheites?

Põhjusi on õigupoolest palju. Kindlasti üheks põhjuseks on kasvajalised muutused (adenoomid, pahaloomulised kasvajad).

Lisaks võib olla põhjuseks krooniline põletik (erosiivne ösofagiit ehk reflukshaigus, peptiline haavand, erosiivne gastriit, duodeniit (H. pylori) ja põletikuline soolehaigus).

Võimalikuks põhjuseks on ka ravimite või ravimenetlusega seotud kahjustused, nagu mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest tingitud kahjustused (ohustatud on söögitoru, magu, peensool, jämesool), kiirituskoliit ja keemiline koliit, aga ka pseudomembranoosne koliit peamiselt antibiootikumravi tüsistusena.

Arvestada tuleb ka vaskulaarsete soolehäiretega – näiteks trombist või embolist.
Ka angiodüsplaasia võib sageli tekitada pisikest veritsust mistahes seedekulgla osast.
Juhul kui angiodüsplaasia paikneb peensooles, ei pruugi selle juurde pääsemine ravimenetluse läbiviimiseks lihtnegi olla.

Veritsuse põhjuseks võib olla ka isheemiline koliit, portaalhüpertensiivne gastropaatia, kolopaatia, söögitoruvaariksid, hemorroidid.

Ka nakkushaigused võivad põhjustada vere sattumist väljaheitesse (düsenteeria, tuberkuloos).
Teinekord aga juhtub nii, et patsient neelab ise verd alla, näiteks ninaverejooksu korral.
Nii võib ta oksendada verd ja veri ka väljaheitesse jõuda, ilma et seedetraktis veritsuse põhjust üldse leitakse.

Millised on täpsustavad uuringud, kui leitakse verd väljaheites?

Neid on palju ja neid rakendatakse sõltuvalt kaebusest ja situatsioonist: kas gastroskoopia, koloskoopia, kapselendoskoopia, enteroskoopia, angiograafia, stsintigraafia, laparotoomia.

Äripäev
22. January 2018, 11:13

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi