Veri väljaheites: millal on põhjust muretseda?

Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter KõivaFoto: Andres Haabu /Äripäev
Korduv peitvere test võiks leida 90% vähkidest, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva haigla sügiskonverentsil.

Kuni 100 ml päevas võib seedetraktist verd soolde erituda, ilma et seda silmaga näeks. Normaalne füsioloogiline veritsus seedetraktist on 1,5 ml päevas. Meestel on füsioloogiliselt verd sooles enam, kuna neil on kõrgem hemoglobiin ja kiirem sooletransiitide aeg.

Peitvere test põhineb sellel, et kasvajaline kude veritseb enam kui normaalne limaskest. Uuringutes seatakse peitvere testi piir selliseks, et see jätaks füsioloogilise veritsuse märkamata ja tuvastaks haiguslikust koest põhjustatud suuremat veritsust.

Sõeluuringus kasutatav immunoloogiline meetod reageerib vaid inimese verele (pole vajalikud spetsiaalsed dieedipiirangud) ja on suunatud seedetrakti alaosa veritsusele. Peitvere testi eesmärk on leida üles jämesoolevähk või vähieelsed adenoomid (polüübid). Keskmiselt 22st mehest ja 24st naisest 1 haigestub elu jooksul jämesoolevähki. Adenoome, mis on vähieelseks staadiumiks, tekib umbes pooltel inimestel. Adenoomist invasiivse vähi kujunemine võtab aega 10-15 aastat. Vähiks muutub 1% polüüpe aastas ja 10% polüüpidest võivad muutuda vähiks. 2/3 vähkidest veritsevad korra nädalas, seetõttu oleks tark teha peitvere test korduvalt. Veritsevad ka polüübid, mida suuremad need on, seda rohkem.

Arvestuslikult oleks võimalik korduvate peitevere testidega tuvastada õigeaegselt kuni 90% jämesoole vähke. Seda tõestab USA statistika, kus on viimase 10 aastaga jämesoolevähki haigestumus ja suremus 30% vähenenud. Samas suureneb jämesoolevähi esinemissagedus sealgi just noorematel (alla 50aastastel) inimestel ja seega tuleks kindlasti ka neil kaebuste korral arsti poole pöörduda ja neid tuleb põhjalikult seejärel uurida.

Koloskoopiat pole vaja karta

Positiivse peitevere või nähtava vere korral väljaheites on tarvilik teha koloskoopia. Koloskoopiat karta pole vaja. Kasutades viimastel aastatel kasutusele võetud uuringumetoodikaid (CO2 ja endoskoobi sisestamine vee keskkonda tekitades) on uuring enamasti valutu. Loomulikult on uuringut võimalik teha ka narkoosis või manustatakse valuvastaseid ravimeid uuringu ajal või enne seda. Uuringul leitud polüübid eemaldatakse enamasti kohe, seejärel saadetakse need analüüsimisele tuvastamaks, kas leidub neis ka vähirakke. Lõplik raviplaan selgub pärast polüübi mikroskoopilist uuringut. Patsientidele tahaks rõhutada veelkord: ärge kartke uuringut, vaid pange kogu tähelepanu soole ettevalmistamisele uuringuks, sest mida paremini on jämesool ettevalmistatud, seda täpsema tulemuse annab koloskoopia. Ettevalmistus sisaldab endas kindlasti vähemalt nelja päeva pikkust dieeti, kus toidust puudub kiudaine ja uuringueelsel päeval on lubatud vaid selge vedel dieet - lubatud on puljong, kohvi, tee, mahlajää, puljong, tarretis, vesi, mineraalvesi, suhkur, “klaaskommid”, ja seejärel tuleb juua määratud ettevalmistuslahus.

Eestis alustati soolevähi sõeluuringut 2016. aastal. Kui teie sünniaasta on 1954, 1956 või 1958, siis pöörduge 2018. aastal perearstile ja paluge jämesoole sõeluuringu raames peitevere testi. See saadetakse laborisse ja kui väljaheites on leitud veri, siis tuleb koloskoopia. Sõeluuringu kolsokoopiaid teevad Eestis mitmed haiglad.

Riskitegurid teada-tuntud

Jämesoolevähi riski suurendavad ülekaal, liigne alkoholi tarvitamine (meestel enam kui 2 drinki, naistel üle 1 dringi päevas), vähene füüsiline koormus, punase liha liigtarvitamine (enam kui 500 g nädalas), liigne soola tarvitamine, suitsetamine. Ka mõne haiguse puhul on soolevähi risk kõrge – näiteks põletikuline soolehaigus. Samas on vähiriski vähendavaid faktoreid, nagu piisavalt kiudainerikas toit (25 g päevas), köögiviljade tarvitamine, füüsiline aktiivsus ja viimaste uuringute järgi ka kohvi igapäevane tarvitamine, ka mõni ravim, nagu näiteks aspiriin, vähendab veidi soolevähi riski. Kuni 35% juhtudest on tegemist päriliku eelsoodumusega ja 5% perekondlike vähivormidega. Siis tekib vähk tavalisest tunduvalt varem. Seega tasub minna arsti juurde nõu pidama, kui teie lähisugulasel on soolevähk diagnoositud alla 50 aasta vanusena.

Äripäev
22. January 2018, 10:57

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi