Eaka inimese kõhumure

Meditsiiniteaduste doktor ja lastearst Adik Levin
Meditsiiniteaduste doktor ja lastearst Adik LevinFoto: Veiko Tõkman / ÄP
Vanema inimese seedesüsteem muutub võrreldes nooremaga. Järjest tähtsam on sel ajal mitte kahjustada neid häid baktereid, mis inimene on kaasa saanud juba oma ema kõhus olles.

Küsimustele vastab meditsiiniteaduste doktor ja lastearst Adik Levin.

Milliseks muutub eaka seedesüsteem ja mis on selle peamised eripärad, millega enamasti tegeleda tuleb?

Kui inimene vananeb, siis vananevad kõik süsteemid, kaasa arvatud seedesüsteem. Kui võtame inimese elukaare, siis inimene sünnib, elab ja sureb. Kui elukaare keskmine osa hakkab juba allapoole tulema, siis väga paljud süsteemid ei tööta enam nii, nagu need töötavad noorel inimesel.
Igal inimesel on kolm süsteemi, mis on seotud seedetraktiga. Need on fermentsüsteem, seedetrakti bakterid ja immuunsüsteem. Kui rääkida toitumisest, siis ei saa läheneda ainult sellest vaatevinklist, et kuidas fermendid töötavad. Inimest tuleb vaadelda komplekselt: nii fermentsüsteemi kui ka seda, mis ta oma emalt-isalt päris, selleks et toit oleks seeditud.

Väga tähtis on veel bakterite kooslus. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta peab sellele mõtlema, et kõik bakterid elaks rahus ega võitleks omavahel. Iga inimene peab olema väga hea aednik oma bakterite jaoks seedetraktis. Sest sellest, kuidas need bakterid töötavad, sõltub ka inimese tervis: kas bakterid seedivad toidu lõpuni või ei seedi. Kui toit ei ole lõpuni seeditud, siis nendest osakestest, mis lõpuni ära ei seedi ja verre imenduvad, saavad võõrained ja siis hakkabki tööle immuunsüsteem.
Kui need kolm asja kokku võtta, siis mida vanemaks inimene saab, seda rohkem peab ta aru saama sellest, et suu ei ole konteiner, kuhu kõike võib visata. Inimene peab mõtlema, et kas kõik need toidud, mis ta sööb, talle üldse sobivad. Ta peab oskama toite omavahel õigesti kombineerida, et see oleks kergemini seeditud lõppproduktideni välja. Ka söödud toidu hulk ja kvaliteet on väga tähtsad. Ja see on minu arvates veel kõige problemaatilisem, sest mina ei nõustu sellega, et meie toit on nii puhas ja hea.

Kui kuulata seda juttu, mida meie toiduainetöösturid ajavad, et kõik on nii kena ja ilus, ja küll kleebitakse igasuguseid pääsukesemärke igale poole ja antakse igasuguseid diplomeid välja, aga tegelikult on niimoodi, et me ei tea üldse, mida me poest ostame. Kui ostame kana, siis ma tahan kohe küsida, et kuidas neid kanu toidetakse: kas nad saavad hormoone või ei saa? Kas nad saavad antibiootikume või ei saa? Missugune on nende munade ja liha kvaliteet?

Kuidas on tervislikum hommikuputru süüa - kas vee või piimaga?

Mina olen see radikaalne tüüp, kes räägib hoopis teist juttu kui toidunõustajad. Minu kogemus näitab, et umbes 80 protsenti inimestest ei talu hästi mitte ainult piimasuhkrut (see on üldteada asi), vaid ka piimavalku. Mina isiklikult juba üle kümne aasta pole mitte üks kord putru teinud piimaga ega soovita teistele ka. Putru tuleb teha veega, mitte piimaga.

Ütlesite, et bakterid peavad olema tasakaalus. Kas soovitate eakatel süüa piimhappebaktereid või mingeid muid toidulisandeid?

Praegu on meditsiinis popp termin “mikrobioom”, mis tähendab bakterid, mis meil seedetraktis on (loe ka selle kohta detsembri Terviseuudiste lk 4-5 lugu, toim). Tänapäeva meditsiin on jõudnud niikaugele, et seedetraktis asuvaid baktereid tuleb vaadelda kui iseseisvat organit, nii nagu on maks, süda ja kopsud. Inimene bakteriteta elada ei saa ja kui need bakterid likvideerida, siis see on kõik - me kaome siit kohe!

Kuna olen ise lastearst ja doktoritöös uurinud vastsündinute ja emade mikroobe, siis tean, et mikrobioomi kujunemine on tohutult tähtis. Inimese tervis tulevikus sõltubki sellest, kuidas kujuneb mikrobioom emaüsas ja sünnituse ajal.

Näiteks mõnes osariigis USAs teeb suur hulk naisi keisrilõike, kuna feministid arvavad, et naisel on kõik õigused olemas. Ainult et nad unustavad ära, et kui naine tahab last saada, siis tal tekivad ka kohustused. Nendel lastel, kes sünnivad keisrilõikega, on palju rohkem diabeeti, allergiaid ja igasuguseid muid haigusi. Kahjuks arstid aga ei taha sellest rääkida. Ma küsisin ühe Ameerika arsti käest, et miks te neid keisrilõikeid seal nii palju teete, ja ta ütles mulle, et see on nende teenistus. Ega kedagi ei huvita inimene, kõiki huvitab ainult raha.

Mikrobioom peab kujunema nii välja, nagu loodus on ette näinud. Kui naine jääb rasedaks, siis ta peab sünnitama loomulikult teel ja laps hakkab neid baktereid saama juba siis, kui ta sünniteedest ilmale tuleb. Nendel lastel, kes jäävad nendest ilma ja sünnivad steriilsetes tingimustes keisrilõikega, on pärast palju rohkem terviseprobleeme.

Täpselt samuti peab täiskasvanud inimene mõtlema, et tal ei tekiks seedetraktis käärimist ja et bakterid ei hakkaks omavahel madistama. Mina isiklikult suhtun nendesse pro- ja prebiootikumidesse, mida soovitatakse süüa ja juua, suure-suure umbusuga. Sest kui me midagi sööme, siis juba maos hakkavad seedetrakti fermendid tööle, seal on soolhapped ja pepsiinid jne. Pro- ja prebiootikum peab olema väga heas kapslis, et ta jõuaks lõpp-punkti.

Praegu soovitatakse üldse uut ravimeetodit, mis ei ole veel Eestisse jõudnud. Näiteks neile, kellel on väga rasked seedetrakti haigused (igasugused sooleinfektsioonid jms), soovitatakse hoopis anaalselt puhtaid baktereid viia pärasoolde ja neid baktereid annavad sagali doonorid. Sellised nn sagali doonorid peavad olema ise terved inimesed. Bakteritelt võetakse laboris kiudained ära ja need puhtad bakterid viiakse jämesoolde. Nende tervendamise võime on üle 90 protsendi. See on ju tegelikult super tulemus! Mina kui vana arst ütlen niimoodi, et alati tuleb väga ettevaatlikult suhtuda kõikidesse nendesse supertulemustesse, aga see on tõesti üks tohutult huvitav asi, sest et inimesed saavad terveks.

Eestis seda küll veel ei tehta, aga võib-olla hakkab keegi tegema. Ma tean riike, kus juba on sagali doonorid, üks kilo pidi maksma 50-200 dollarit.

Tegelikult on aga kõik uued asjad hästi unustatud vanad. Nii on ka sellesama mikrobioomiga. See suund on praegu tohutult hoogu hakanud võtma ja arvatakse isegi, et tulevikus hakatakse ka diabeeti ja onkoloogilisi haiguseid sellega ravima. See asi on praegu maailmas väga aktuaalne.

Äripäev
11. January 2018, 13:10
Vaata EST või RUS arhiivi