Uroloog: mõnikord jõutakse arsti juurde liiga hilja

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Martin Kivi annab ülevaate, millised uroloogilised haigused mehi ohustavad ja kui agressiivselt neid ravima peaks.

Missugused uroloogilised haigused mehi üldiselt ohustavad?

Kogu meie eriala baseerub n-ö kolmel vaalal: eesnäärme healoomulised haigused (eesnäärme healoomuline suurenemine või eesnäärmepõletik); neerukivitõbi; uro-onkoloogilised kasvajad. Siit tuleneb enamvähem kogu meie töö suund. On olemas muidugi teisi haiguseid ka, kuid need kolm teemat on peamised.

Rahvastiku tervisekaotuse andmetel on ohud mehe elule läbi elukaare erinevad. Kuni 25aastased kaotavad elu ja tervist rohkem traumade tõttu, kuid vanemas eas annavad alla kardiovaskulaarsetele ja onkoloogilistele haigustele.

Eesnääre on meeste elund, ja kes on 50+ vanuses, neist pooltel on eesnäärme suurenemine leitav, õnneks kaebusi on vaid kolmandikul. Mida vanemaks mees saab, seda rohkem kaebusi lisandub, need on peamiselt näiteks erinevad urineerimishäireid.

Teine sage meeste patoloogia on kroonilised eesnäärmepõletikud, mille sümptomiteks on valu kubemes, alaseljas või genitaalpiirkonnas, urineerimishäired (valu või põletustunne urineerimisel). See on üsna levinud haigus, sest umbes 20% Eesti meestel vanuses 20–50 aastat on krooniline eesnäärmepõletikud.

Kas need haigused on geneetilist päritolu?

Pärilikke haigusi, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele, tuleb eristada geenimutatsioonidest tingitud haigustest. Näiteks vähk on geneetiline haigus, kuid mitte alati pärilik. Vähi tekke üks võimalusi on geneetiline mutatsioon. Eesnäärmevähil on oluline pärilikkuse komponent. 
Meestel, kelle lähisugulastel (isal või vennal) on diagnoositud eesnäärmevähk, on vähemalt 24 korda suurem tõenäosus ka endal vähki haigestuda. Tänapäeva uuringud näitavad et 5–10% kõikidest vähkidest on seotud pärilikkusega.

Kindlaks on tehtud neeru- ja eesnäärmevähi esinemissageduse tõus seoses erinevate spetsiifiliste geenmutatsioonidega.

Samas võtmes räägitakse eesnäärmevähist: kui lähisugulasel, näiteks isal, on olnud eesnäärmevähk, on 2 kuni 4 korda suurem tõenäosus, et ka poegadele võib see tulla. Vahel noored mehed tulevad sellisel juhul ka ise kontrolli ja neid hakatakse varakult jälgima. Ka ravijuhised soovitavad neid inimesi varakult uurima hakata.

Geneetiline haigus ei tähenda vaid vähkkasvajat. Polütsüstilised neerud ehk polütsüstiline degeneratsioon ehk polütsüstoos on pärilik arenguhäire, mille korral enamus normaalsest neerukoest on asendunud vedelikku sisaldavate tsüstide ehk põiekestega. Tavaliselt esinevad tsüstid mõlemas neerus, kuid haaratud võivad olla ka maks ning harvem süda ja aju. Tsüstide suurenedes hävib järjest normaalne neerukude ja häirub neerufunktsioon. Areneb välja neerude puudulikkus. See protsess kulgeb paljude aastate jooksul. Meestel haigestumise risk perekondliku anamneesi puhul on kõrgem (Curhan GC, et al. J Am Soc Nphrol 1997).

Kui vara või hilja mehed teie vastuvõtule jõuavad?

Mis on hilja? Mingi protsent inimesi ikka jõuavad liiga hilja, nii on kogu maailmas. Mõni inimene jookseb iga väikese asja pärast ja teine ei taha üldse tulla: nad ootavad, kannatavad, võtavad ravimit ja on kodus edasi. Osa vanu inimesi, kes elavad maal väikses kohas, isegi kardavad tulla Tallinna või Tartusse, mis on nende jaoks suured linnad. Neile on keeruline see teekond ette võtta. Väljend “liiga hilja” pole vahest üldse meditsiinisüsteemiga seotud. Olen näinud meditsiinikorraldust nii Venemaal kui ka USAs, ja pärast seda hindan ma väga Eesti tervishoiusüsteemi. Loomulikult on sel omad puudused, kuid kokkuvõttes on meil kõik võimalused olemas, kättesaadavus on väga hea.

Kas perearstid tunnevad meestehaiguste ilminguid hästi?

Aastatega on perearstide teadlikkus heaks muutunud.

Kas soovite, et PSA analüüs oleks enne teie juurde suunamist perearsti poolt juba tehtud?

Täpsustan, et see analüüs pole haiguse spetsiifiline, vaid organspetsiifiline. Kuid reeglina ongi see analüüs tehtud juba perearsti poolt ja kui see näitaja on tõusnud, siis perearst saadab mehe edasi.

Kas võiks Eestis olla üleriigiline PSA sõeluuring, mida pilotiseeriti mõni aastat tagasi Nõmmel?
Eesnäärme vähi varase avastamise vasturääkivusi on palju, sest kõikides eesnäärmevähiga seotud sõeluuringutes ei õnnestunud tõestada suremuse vähenemist skriiningu tagajärjel. 
Eesnäärme kartsinoomi (PK) varane avastamine toob välja madala riskiga väikeseid tuumoreid, milledel ohutu väga pikk loomulik kulg. Umbes 60% avastatud esmastest vähkidest on tegemist nn madala progresseerumisriskiga vähkidega. Enamus esmastest vähkidest ravitakse agressiivselt, mis toob kaasa elukvaliteedi muutusi.

Nagu ütlesin, siis PSA ei anna otsest infot haiguse kohta. PSA väärtust võivad tõsta mitmed tegurid, PSA näitab võimaliku eesnäärmevähi riski tõusu, eriti kui näitaja on üle 10 ng/ml. 
Teiseks, sõeluuringutes otsitakse haigust väga püüdlikult ja võidaksegi vähki leida, kuid paljuski madala progressiooniriskiga, mis meest ei tapa.

Need mehed ei vajagi agressiivset ravi. Samas kui hakkame ravima, võivad mehed saada tüsistusi ja olulist elukvaliteedi langust. Kogu maailm töötab selle nimel, et avastada võimalikud markerid, mis aitavad leida keskmise ja kõrge riskiga vähi, mis tõesti meest ohustab.

Kui mehele öelda, et sul küll on pahaloomuline kasvaja, aga me ei hakka ravima, vaid jälgima, siis mõnele see ilmselt ei sobi?

Arst peab olema piisavalt hea psühholoog, et inimene asjast aru saaks. Arsti jaoks peab olema hästi selge, mis on madal, keskmine ja kõrge risk. Madala progressiooniriskiga haiged saab jätta jälgimisele. On väga tähtis, kuidas sa mehele sellest räägid. Reeglina mul õnnestub patsiente veenda. Vahest loeb ka rahvus: mida temperamentsemad, seda vähem ollakse nõus lihtsalt jälgimisega, vaid soovitakse kohe näiteks lõikust.

Kas haigus võib ikkagi jälgimise ajal ka välja lüüa?

Jälgimise ajal viie aasta jooksul 30–40% meestest lähevadki aktiivsele ravile üle. Aga pluss on see, et me saame neid enne seda püüdlikult jälgida ja ravi õigel ajal alustada.

Kui palju kaasaegne ravi on aidanud eesnäärmevähki suremust vähendada?

On aidanud. Võib öelda, et tänapäeval on nii diagnostika kui ka ravivõimalused elulemust parandanud. See on juhtunud tänu uutele ravimitele ja raviprotsessidele.

Mis on teie soovitus meestele: mis vanuses võiks perearstile minna end kontrollima?

PSA on hetkel ainus laialt levinud ja haigekassa poolt tasustatud marker eesnäärmevähi diagnostilise protsessi algatamiseks, kui väärtus on tõusnud. Ravijuhistes on soovitus, et meestel 50+ vanuses tuleb see analüüs teha. Kellel suguvõsas on risk kõrgem, neile soovitatakse PSA juba varem teha. Kuid peab arvestama, et selle järel võib olla tuleb koeproov ja sealt edasi juba ravi. See on nagu Pandora laegas, tihti ei ole see niisama üks vereproov, mille võid homme unustada.

 

Äripäev
08. January 2018, 12:32
Vaata EST või RUS arhiivi