Köha ja nohu vastu ravi ei ole. Müüt või tegelikkus?

Külmetushaigustega on seotud hulk müüte, millest osadel on tõepõhi all, teistel aga mitte. Kaheksast levinumast müüdist kirjutab Südameapteegi proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Külmetushaiguste müüt nr 1

Külmetushaiguse saab külmetades

Sellist diagnoosi nagu külmetushaigus tegelikult ei esine, külmetushaiguse all mõistame me pigem viirushaiguseid, mis avalduvad siis kui organismi immuunsus langeb ja muutub haigustekitajate suhtes rohkem vastuvõtlikumaks, näiteks külmetamisel.

Selleks, et meie immuunsus ei langeks, on eriti oluline hoida jalad kuivad ja soojad.

Külmetushaiguste müüt nr 2

Et külmetushaigusest ja palavikust terveks saada tuleb teki all paksult riides olla ja palju higistada

Kui tunned, et hakkad haigeks jääma või on viirushaigus juba kohal koos külmavärinate ja halva enesetundega, siis on õigel kohal soe jalavann ja soe ravimtee.

Kui aga palavik on juba kõrge, siis tuleks riideid vähemaks võtta ja peale võtta õhem tekk. Kui oled liiga paksult riides ja liiga paksu teki all, siis ei saa keha liigset sooja ära anda ning palavik ei hakkagi alanema.

Palaviku korral tuleb kindlasti juua palju kergeid jooke, et asendada higistamisega kaotatud kehavedelikku.

Kui palavik on üle 38, 5 °C, tuleks lisaks kasutada palavikku langetavaid ravimeid. Proovida võib ka niiskete ja jahedate mähiste tegemist.

Palavikku, mis jääb alla 38,5 ei ole soovitatav ravimitega alandama hakata. Madal palavik on keha kaitsereaktsioon.

 

 

Müüt nr 3

Enesetunne tundub jälle hea – see tähendab, et haigus on möödas ja võib naasta oma igapäevase elurütmi juurde ja minna tagasi tööle

Kiire elutempo tingib sageli seda, et enesetunde halvenemisel (pea-ja kurguvalu, nohu) sirutatakse käsi nn. gripitee poole ning nii kui enesetunne paraneb, ollakse kohe tagasi tööl, koolis jne.

Tegelikkuses on hea enesetunne sellistel juhtudel sageli petlik, kuna reeglina kestab see vaid seni, kuni kestab ravimi toime.

Kui ennast terveks ei ravita ja liiga vara tööle minnakse, on suur oht organismi nõrgestades olemasolevale viirusele veel mõni muu viirus lisaks saada. Samuti võib süveneda olemasolev haigus ja viia tüsistuste tekkeni.

Müüt nr 4

Mida rohkem ravimeid, seda kiiremini paranen

Levinud on eksiarvamus, et mida suuremad annused ja tihedamini, seda kiirem on mõju ja tervenemine.

See põhimõte kehtib ka samal toimeainel põhinevate erinevate preparaatide samaaegsel kasutamisel. Näiteks nn gripiteed, mis sisaldab paratsetamooli ja pseudoefedriini, ei tohi võtta koos paratsetamooli  ega ka ibuprofeeni sisaldavate peavalutablettidega.

Kui Sa pole kindel, milliseid ravimeid enesetunde parandamiseks võtta võiksid, pea nõu apteekri või oma perearstiga.

Müüt nr 5

Looduslikud preparaadid ei aita külmetushaigustest paraneda, aitavad vaid ravimid.

On palju ravimtaimi, milles sisalduvad toimeained on väga tugeva toimega ja mille tõttu peab väga hoolikalt jälgima nende koosmõju paralleelselt kasutatavate ravimitega.

Müüt nr 6

Külmetus- ehk viirushaigus on nakkav vaid esimestel päevadel

Viirushaigustesse võib nakatada oma kolleege ja lähedasi  juba enne esimeste sümptomite avaldumist, aga tõesti,  kõige ohtlikumad nakkuse levitamise seisukohast on just esimesed haiguspäevad.

Müüt nr 7

Antibiootikumidega külmetushaiguste ja gripi vastu

Enamikke haiguseid põhjustavad viirused – sealhulgas tavalist külmetust, köha, bronhiidi, grippi ja kurguvalu.  Antibiootikumid suudavad aga tappa vaid baktereid.

Viirusnakkuse puhul antibiootikumid infektsioonist vabaneda ei aita ja seega enesetunnet mingil moel ei paranda. Selles olukorras antibiootikumid pigem nõrgestavad organismi veel enam ja muudavad taastumise vaevalikumaks.

Müüt nr 8

Viirushaigustest tingitud köha ja nohu vastu ravi ei ole

Köha ja nohu sümptomeid leevendavad ning niiviisi enesetunnet parandavad ravimid ja toidulisandid on täiesti olemas.

Äripäev
04. January 2018, 16:01

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi