Pereliige on haige. Kuidas teisi kaitsta?

Haigused pole kunagi teretulnud ja tabavad perekonda alati ootamatult. Kui üks pereliige on juba haigestunud, tuleb teha mõned olulised muudatused, et haigestunute ring ei laieneks.

Tõsi, kui peres on keegi juba tõve küüsi langenud, siis on tõenäosus, et ka ülejäänud pereliikmed haigestuvad, võrdlemisi suur. Ent mida sellegi poolest ette võtta, kirjutab Apotheka apteeker Kerli Valge.

1. Kodune karantiin

Hea oleks kodus sisse seada karantiin – ruum, kus juba samasse viirusesse haigestunud pereliikmed saaksid koos olla. Võimalusel peaksid tõbised pereliikmed üksinda magama ja omama enda klaasi ja rätikut. Väga oluline on vältida haigestunud inimesega samade söögi- ja jooginõude kasutamist, sest niimoodi levivad viirused kõige kiiremini.

Kui vähegi võimalik, võiks kodu jagada nii, et haigete päralt on ka üks WC ja vannituba. Lisaks tuleb ruume regulaarselt õhutada, kuid samal ajal hoolitseda, et haigestunud pereliige ei saaks külma, kindlasti ei tohi haige inimese juures tekitada ka tuuletõmmet. Oluline on ka see, et kodus kehtiksid reeglid – haige katab köhides ja aevastades nina ja suu ühekordse taskurätiga ning viskab selle kohe pärast kasutamist prügikasti. Kui taskurätti pole käepärast, tuleb aevastada mitte peopessa, vaid katta suu küünarnukiga.

Pestes haige inimese voodipesu, riideid ja rätikut, on mõistlik kasutada pesumasinal kuumemaid veetemperatuure.

2. Puhtad pinnad

Külmetuse vältimine algab korrektsest ja sagedasest kätepesust. Kui tõbine inimene köhib, aevastab või nuuskab, satuvad paratamatult pisikud kätele ning nii levibki viirus edasi. Pisikud kogunevad kohtadesse, mida haige inimene katsub – ukselinkidele, televiisori puldile ja sööginõudele. Kuna nende pindadega puutuvad kokku ka terved inimesed, on see üks peamisi viise, kuidas haigused levivad. Kõige tähtsam on käsi pesta enne ja pärast söömist ning nuuskamise, köhimise ja aevastamise järel.

Samuti tuleks desinfitseerida pindu, kuhu pisikud kogunevad. 

3. Immuunsüsteemi tugevdamine

Viirushaigused kimbutavad eelkõige neid inimesi, kelle vastupanuvõime on alanenud, kas siis stressi, ebapiisava une või siis vitamiinivaese menüü tõttu. Mida tugevam on immuunsüsteem, seda väiksem on tõenäosus haigestuda mõnda viirushaigusesse.

Immuunsüsteemi tugevdavad vitamiinid, probiootikumid, tsink ja hulk looduslikke toimeaineid. Väga oluline immuunsuse tugevdaja on just C-vitamiin. Parimateks C-vitamiini allikateks on puu- ja köögiviljad, marjad, kibuvitsa marjad ja mahl, astelpaju marjad ja mahl, paprika, mustad sõstrad, murakad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, tikrid, vaarikad, tomat ja lillkapsas. Ära ei tohiks unustada ka B6 ja E-vitamiine, mida leidub rohelistes köögiviljades, pähklites, seemnetes ja spinatis. Kui toidust piisavalt kasulikke vitamiine ja mineraalaineid ei saa, tuleb kaaluda täiendavate toidulisandite ja vitamiinide võtmist.

Immuunsüsteemi tasakaalustatud toimimiseks on aastaringselt vaja optimaalses koguses D-vitamiini, aga ka vitamiine A, C, B6, B9 ehk foolhape ja B12 ning nelja mineraalainet – seleeni, tsinki, rauda ja vaske. 

Kuna paljud haigustekitajad satuvad meie organismi just nina kaudu sisse hingates, ei tee paha ennetavalt soolalahusega nina loputamine. 

Allikas: apotheka.ee

Äripäev
04. January 2018, 15:46
Vaata EST või RUS arhiivi